Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni põhiseaduslik ülesanne on läbi tsiviilkontrolli, et välistada selliste hirmude põhjendatus. Kontroll selle üle, et keegi ei kasutaks riigi õigust teadud juhtudel meie põhiseaduslikke õigusi piirata ehk meid pealt kuulata, toimub tegelikult neljal eri tasandil.
Lõpliku otsuse teeb kohtunik
Kõigepealt on vajalik erandtoimingu alustamiseks pikk õigus-bürokraatlik protseduur, mis algab uurija põhjalikust kirjalikust motivatsioonist asutuse juhile, kes omakorda annab loa pöörduda prokuröri poole. Prokurör kaalub ettepaneku otstarbekust ja peab suutma pealtkuulamise vajadust kohtunikule veenvalt selgitada. Lõpliku otsuse langetab kohtunik, kes oma sisemise veendumuse korral annab vastava välja loa maksimaalselt kuni kaheks kuuks. Vajadusel on võimalik seda pikendada, aga sel juhul on vaja jälle läbi teha bürokraatia täisring loa taotlemisel. Kolm erinevat korrakaitseasutust peavad olema veendunud, et vastav toiming on vajalik. Selline protseduur välistab võimuliialduse.
Lisaks sellele on kõikides jälitusasutustes kehtestatud ranged protseduurireeglid ja põhjalik sisekontrollisüsteem, mis dokumenteerib administratiivselt kogu erandtoimingu protseduuri ja sellega seotud inimesed. Erandtoimingutega otseselt seotud isikute üle viiakse nende teadmata regulaarselt läbi julgeolekukontrolle. Samuti on tegemist piiratud arvu inimestega, kellel on üldse ligipääs asutuse vastavasse osakonda. Erandtoimingu reaalseks läbiviimiseks on vaja füüsilisi isikuid erinevate volitustega. Ainuisikuliselt või salaja ei ole võimalik pealtkuulamist läbi viia.
Igast toimingust jääb jälg
Kolmandaks on tänapäevased erandtoiminguid võimaldavad seadmed disainitud sellisel moel, et kontroll ja järelevalve nende kasutamise üle on võimalikult lihtne ja automaatne.
Kui see nii ei oleks, ei soetaks neid seadmeid keegi, sest absoluutse kontrolli vajadus on kõigil hankijatel. Samaaegselt süsteemi sihipärase kasutamisega käivituvad ka võimalikke väärkäsitlusi tuvastavad elektroonilised mehhanismid. Iga vale lülitus tuvastatakse vääramatult arvutis.
Igast toimingust jääb süsteemidesse krüptilised jäljed ehk logid, mis sisaldavad endas kõike vajalikku, et tuvastada rikkumine ja rikkuja. Logisid säilitatakse piisav aeg, et vajadusel tagantjärele vastavat kontrollmenetlust algatada.
Lõpuks kontrollib julgeoleku- ja jälitusasutuse tegevuse vastavust põhiseadusele Riigikogu vastav julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Erikomisjonil on seadusest tulenev võimutäius viia läbi mitmesuguseid tsiviilkontrolli toiminguid, et teha kindlaks, kas riigiasutused on rikkunud protseduurireegleid, seadusi või põhiseadust. Komisjoni tööd saab piirata ainult teatud juhtudel, kui see puudutab konkreetseid infoallikaid.
Seoses nn maadevahetuse kriminaalasjaga on erikomisjon läbi viinud mitmeid toimingud, et leida kinnitust või lükata ümber süüdistusi ja kuulujutte põhiseaduslike õiguste rikkumisest. Ükski süüdistus ega kuulujutt ei ole leidnud kinnitust. Eestis ei toimu riigiasutuste poolt ebaseaduslikku jälitustegevust. Loomulikult jääb ühiskonda alati teatav hulk inimesi, kellele ei mõju ükski argument, et veenda neid: Eesti riik ei kiirita neid ega riiva ebaseaduslikult oma kodanike põhiseaduslikke õigusi. Selle kinnituseks on õiguskaitseasutused olnud erikomisjoniga väga koostööaldis, sest rahva umbusk oma riigi vastu kahjustab pikas perspektiivis kogu korrakaitse autoriteeti.
JAANUS RAHUMÄGI,
Riigikogu julgeolekusasutuste järelevalve erikomisjoni esimees, Reformierakond
