Kolmapäevaga, mil Jõgeva kultuurikeskuses toimus geeniproovide kogumispäev, sai Eesti Geenivaramu eesmärgiks seatud 100 000 geeniproovi kokku.
Jõgeval geeniproove kogunud kolmeliikmelise tiimi juht Triinu Temberg ütles, et nii suurt huvi proovide andmise vastu, nagu seekord Jõgeval, pole nad varem näinud. Mõneti on see küll selgitatav asjaoluga, et statsionaarset võimalust geeniproovi anda Jõgevamaal ei ole. „Oleme varem siinkandis olnud väljas nii Paunvere laadal kui ka isadepäeva peol Virtuse spordikeskuses, kuid päris eraldi üritusena seni mitte,“ lisas ta.
Jõgeval andis geeniproovi 217 uut doonorit. Kui algselt oli meedikute töö kavandatud nii, et kaks inimest võtavad vereanalüüse ja üks vormistab dokumente, siis kiirema teeninduse huvides võtsid nad ka verd kolmekesi. „Huvi oli tõesti väga suur,“ rõõmustas Temberg. „Kui kohale saabusime, oli tunne nagu oleks jõudnud laulupeole.“
Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu korraldasid neljapäeval 100 000 geeniproovi täitumise puhul pressikonverentsi.
Kuigi geenivaramu kingitusena EV100 puhuks mõeldud 100 000 geeniproovi sai nüüd täis, eraldab riik 2019. aastaks täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et koguda geeniproove veel vähemalt 50 000 inimeselt. Aastatel 2019–2022 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiini osaks ja anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.
„100 000 Eesti inimest loovutas geeniproovi, et anda oma panus teaduse ja meditsiini arengusse. Sellel on suur tähendus Eestile, aga tähendus ka rahvusvaheliselt,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut kolmapäevasel pressikonverentsil. Ministri sõnul on geeniproovide kogumine suur samm ennetava meditsiini suunas.
Geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu sõnul teeb talle inimeste suur toetus personaalmeditsiinile rõõmu. „Rõhutan, et valdavalt liitusid 30–55-aastased, mis on eriti hea, sest tegemist on personaalse ennetusega, millest see vanusegrupp võidab kõige rohkem – veel on võimalus muuta oma elustiili või tarvitada mõnd sobivat ravimit, et haigusriske vähendada ja haigust edasi lükata,” ütles Metspalu.
Lisaks investeeritakse aastatel 2019–2022 Euroopa Regionaalarengufondist viis miljonit eurot, sidumaks geeniandmed tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada ka inimese personaalset geeniinfot.
Projekt, mida koordineerib Tervise Arengu Instituut viiakse ellu sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös.
ANDRA KIRNA
