Suur sumopidu Põltsamaal

17. märtsil viidi Põltsamaal Felixhallis läbi kadettide (U16), juunioride (U18) ja täiskasvanute Eesti meistrivõistlused ning rahvusvaheline turniir Estonian Open 2013 sumomaadluses. Peale Eesti sumotoride võtsid turniirist osa tugevad ja tituleeritud Ukraina, Poola ning Azerbaidžaani sportlased.

Kohal olid ka Jaapani suursaadik Eestis Tetsuro Kai abikaasaga ja Euroopa Sumoliidu president Sergei Korobko abikaasaga, samuti Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev abikaasaga ja Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Nii suursuguse seltskonnaga spordivõistlust polnud põltsamaalased varem näinudki. Selles, et Estonian Open korraldati Põltsamaal, on suured teened Põltsamaa maadlusaktivistil Arved Külanurmel. 

Maakonna sportlastele 26 poodiumikohta

Jõgevamaa sportlased saavutasid kokku 26 poodiumikohta. Kadettide klassis said Põltsamaa Nipi sumomaadlejad kolm pronksmedalit: kehakaalus kuni 55 kg Kaimo Aljas, kuni 65 kg Mario Sild ja kuni 75 kg Rein Veedla. Juunioride klassis võitsid Nipi sumotorid neli medalit: kuni 60 kg Hendrik Orion kulla, Elev-Ermo Kask hõbeda ja Kaimo Aljas pronksi ning kuni 70 kg Aimar Andruse pronksi.

Täiskasvanute arvestuses tuli üheksa medaliga parimaks klubiks Põltsamaa Nipi: naised kuni 55 kg Olesja Steptsenko hõbe ja Terje Viks kuni 80 kg kuld ning absoluutkaal pronks; mehed kuni 70 kg Ander Vaher kuld, Ardi Andruse hõbe ja Aimar Andruse pronks; kuni 85 kg Sander Kütt kuld, Hergo Andruse pronks ja kuni 92 kg Mart Kohv kuld. Jõgeva Ramm võitis kolm medalit: Kristin Lepp kuni 55 kg kuld ning absoluutkaal hõbe ja Tõnu Tammearu kuni 115 kg kuld.

Estonian Open’il võitsid jõgevamaalased seitse medalit: naised kuni 55 kg Olesja Steptsenko hõbeda ja Kristin Lepp pronksi ning kuni 80 kg Terje Viks pronksi; mehed kuni 70 kg Ander Vaher kulla, Ardi Andruse hõbeda ja Aimar Andruse pronksi ning kuni 115 kg Tõnu Tammearu pronksi.

Saalis ringi käies ja sumoga tegelejatega juttu puhudes selgus, et Eesti sumol ei ole just kõige paremad ajad. 

Jaapani suursaadiku nimelised karikad

Jaapani suursaadik Tetsuro Kai oli Eesti meistrivõistluste absoluutkaalu võitjatele välja pannud omanimelised rändkarikad, mille omanikeks said aastaks Pathritsia Matso ja Fjodor Ursaki.

Härra Kai rääkis, et on olnud ametis neli kuud ja selle lühikese aja jooksul külastanud peale Põltsamaa ka judovõistlust Rakveres.

Euroopa Sumoliidu president Sergei Korobko on ka Ukraina Sumoliidu juht. Juba aastaid käib ta oma sportlastega Vinnis treeninglaagris. Nii toimitakse ka tänavu. Esimest korda Põltsamaad väisanud mehele meeldis siin väga. Ta kiitis linna korralikku spordihoonet ja tasemel võistluskorraldust. Ukraina sumotorid on viimastel aastatel esinenud edukalt suurvõistlustel, Põltsamaal võistlesid neljakordne maailma- ja Euroopa meister Alina Boikova, maailma- ja Euroopa meister Konstantin Jermakov, kahekordsed MM-pronksid Marina Maksimenko ja Aleksandr Veresjuk ja MM-pronks Svetlana Jarjomka. Küsimusele, kas Põltsamaal võiks korraldada Euroopa meistrivõistlusi, vastas härra Korobko, et see võib osutada raskeks, sest sellel tasemal võistluste korraldamine on väga kallis. “Traditsiooniks võiks Põltsamaal muuta aga Estonian Open’i läbiviimise,” lisas ta.

Sumo suurvõistluste korraldamist Eestis ei pooldanud ka Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa. Ta lubas üldse  igasuguse sumotegevuse lõpetada, sest raha selleks pole kusagilt võtta. “Isegi Eesti Kultuurkapital ei eraldanud Euroopa meistrivõistlustele sõiduks raha,” oli Rannikmaa nördinud.

Kriitiliselt suhtus meie sumo tulevikku ka Riho Mäe. “Niikaua, kui sumoliidul ei ole raha, on sumomaadlus vaeslapse osas. Toon näite: maadlusliit keelas Epul (Epp Mäel – toim.) sumovõistlustel osalemise ära sellepärast, et liit toetab rahaliselt tema tegemisi maadlejana. Kui sumoliit ei hakka parematele maksma stipendiume, on sumo teisejärguline spordiala ja jääbki selleks. Ka suurvõistlustele sõidavad sumomaadlejad klubide, mitte sumoliidu rahadega.” 

Pole toetajaid

Ka mõned sportlased, kes võitsid Eesti meistrivõistlustel medali, ei pea sumot oma põhialaks. Nad tegelevad alaga maadluse kõrvalt, treenivad päev-kaks enne võistlust ja sedagi treeneri käsul. Kuid on ka erandeid. Kristin Lepp, kes tuli 2007. aastal kadettide klassis Euroopa meistriks, tegeleb alaga meeleldi. Agressiivse tehnikaga noor naine oli vahepeal lapsepuhkusel, kuid nüüd on tagasi ja treenib taas suure innuga.

Oliver Valdrele, kellest jaapanlased väntasid mullu suvel dokumentaalfilmi “Poiss kohtub sumoga”, meeldib sumomaadlus väga. Küsimusele, kas ta mõtleb juba profisumo peale, vastas 14-aastane Oliver, et vara veel. Treener Riho Mäe lisas, et las poiss lõpetab kõigepealt põhikooli, saab täiskasvanuks ja siis alles otsustab, mida tahab teha.

Tituleeritud ukraina sumomaadleja Alina Boikova rääkis aga, et Ukrainas on sumotorid au sees. Tema on saanud riigi presidendilt kaks kõrget teenetemärki. Ka rahaliselt toetab sumoliit sportlasi piisava summaga.

Võistluste organisaator ja Põltsamaa Nipi treener Arved Külanurm jäi korraldusliku poole ja oma sportlaste esinemisega rahule. “Järgmisel aastal Estonian Open’it Põltsamaal ei toimu, vähemalt mina ei organiseeri seda.” Elame, näeme. Igal juhul oli meeldejääv võistlus. Seda ütlesid ka paljud pealtvaatajad.

i

JAAK VALDRE

blog comments powered by Disqus