Suur maja maal maksab vähem kui garaažiboks Lasnamäel

Maal elava inimese jaoks on kinnisvaraga seonduv keeruline. Linnas töötajatega võrreldes on palganumbrid kesisemad, seega ilma panga abita uut korterit ei osta ega maja ei ehita. Isegi suurema renoveerimise ette võtmine on laenuta keeruline. Pangad väljaspool linnu asuvat kinnisvara ei väärtusta. Jõgeva maakonnas asuv maakodu, kus kõik ajakohased mugavused ja mille suurus üle 250 ruutmeetri, on panga silmis vähem väärt kui Lasnamäel elava kodaniku garaažiboks. Maal asuva kinnisvara hindamisel võetakse aluseks piirkonnas tehtud tehingud, aga mis siis, kui aastakümneid sealkandis ühtki tehingut tehtud polegi? Inimesed oma elukohaga rahul, ei kipu oma kodu müüma. Kas see pole siis laenuandja silmis lisaväärtuseks?
Kinnisvaramaaklerid on turul toimuva osas eri meelt. Ühel juhul tuuakse välja, et müügiks lähevad paremini juba renoveeritud elamised, teisalt väidetakse, et otsitakse enamasti just pinda, mis ostes odav, aga mida on võimalik soodsalt renoveerida.
Selget juttu ei paista olevat ka maakodude osas. Ühelt poolt justkui loobutakse koroonaajal soetatud maakohtadest, teisalt aga on kuulda, et suve hakul otsitakse just neidsamu maamaju, kuhu pere end suvekuudeks mõnusalt sisse saaks seada.
Mine nüüd võta kinni, mis maakonna kinnisvaraturul siis õieti toimumas on. See, et ostu ja müügi aktiivsus tõuseb, on igal juhul tervitatav. Ostavad noored, kes siit pärit ja leidnud endale siin töö, kui ka vanemaealised, kes müüvad Tallinnas oma kinnisvara maha ning tulevad rahulikku elu nautima Jõgevale, kus on hea rongiühendus ja piisav infrastruktuur.
Olgu kuidas on, tähtis on, et maakonna rahvastiku arv enam jõuliselt ei väheneks.