Süüdlase otsingul

Juuli lõpus tuvastatud keskkonnareostus Põltsamaa vallas Umbusi jõel on põhjustanud suure tormi sotsiaalmeedias. Mõistagi on vabatahtlikud teinud ära suure töö, aidates likvideerida reostuse tagajärgi ning urgitsedes jõest välja tuhandeid surnud kalu.
Kui aga saame ammu enne Umbusi jõe reostuse asjus alustatud kriminaalmenetluse lõppu lugeda interneti kommentaare, mille autorid näivad olevat täielikult veendunud süüdlase osas, pole justkui miski õige. Kui loeme enne lõplikke analüüse, kuidas sotsiaalvõrgustikus kirjutatakse, kes on kurjategija, kuidas reostus toime pandi, milline aine keskkonda sattus, kuidas põhjavesi on reostunud, kui palju kalu ning kelle süül hukkus jne, siis tunduvad asjad olevat paigast ära.
Probleem on ju selles, et me ei tea praeguseni, kes on süüdlane. Kõik tugineb vaid oletustele ja ühe või teise inimese arvamusele. Ka keskkonnaamet pole täiesti kindel süüdlase asjus ega tõtta väitma, et reostaja on sada protsenti kindel.
Reostuse Umbusi jõel võis tõesti põhjustada hernesilo valmistamisel kasutatud silokontsentraat AIV 2000 Plus Na, kuid kuni praeguse hetkeni pole täielikku ülevaadet sellest, kas kalade hukkumise põhjustas just silomahl või kontsentraat.
Meil pole ka täielikku selgust, kui suures ulatuses seda ainet loodusesse lõppude lõpuks sattus. Et tegu on vooluveekoguga, näis vähemalt esialgu ka keskkonnaametile, et probleem laheneb mõne nädalaga.
Praeguseks on suurem kaos möödas ja massiliselt kalu enam ei sure. Ka joogivesi pole olnud ohustatud, nagu kinnitab keskkonnaamet. Kas poleks siis aeg vihalainel tuure maha võtta ja ka võimaliku süüdlase enneaegu süüdi mõistmise osas olla pisut vaoshoitum?