Sünnitushüvitist maksab haigekassa rasedatele töötavatele ravikindlustust omavatele naistele perearsti või naistearsti poolt väljastatud sünnituslehe alusel.
Sageli küsitakse, kui kaua peab olema naine tööl käinud, et tekiks õigus hüvitisele? Vastus on, et kui naisel on sünnituslehe alguse kuupäeval kehtiv töösuhe, on tal õigus hüvitist saada.
Sünnitushüvitist makstakse esimesest päevast alates, 140 päeva eest ja 100 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust. Keskmise tulu arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Näiteks kui sünnitusleht algab 20.12.2011, võetakse hüvitise suuruse arvutamise aluseks 2010. aasta tulu, kui leht algab 20.01.2012, siis 2011. aasta tulu.
Kui eelnenud aastal tulu puudus või oli see väga väike, võetakse arvestuse aluseks tööandja poolt sünnituslehele märgitud töötasu, kuid mitte rohkem kui antud aastaks kehtestatud kuupalga alammäär.
Selleks, et saada hüvitist 140 päeva eest, peab rasedus- ja sünnituspuhkusele jääma 30-70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva. Kui naine jääb sünnituspuhkusele hiljem,väheneb tema hüvitise suurus nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui raseduse ajal kergendati arsti või ämmaemanda otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi või viidi ta üle teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest vaid juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Kui naine jääb uuele sünnituspuhkusele kehtiva lapsehoolduspuhkuse ajal, tuleb tööandjale esitada avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Avaldusele märgitakse lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituslehe alguskuupäevale eelnev päev. Tööle naine vahepeal minema ei pea. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem)
Vanemahüvitist ja lastetoetusi maksab ning vastavat infot jagab Sotsiaalkindlustusamet www.ensib.ee.
i
MAIKEN MÄGI, Eesti Haigekassa Tartu osakond
