Süngevõitu vabariigi aastapäev

Möödunud nädalal tähistati üle kogu Eesti taas vabariigi aastapäeva. Linnades ja valdades toimusid pidulikud kontsertaktused ning inimestele Virust Võruni jagati tunnustusi tehtu eest. Estonia teatri- ja kontserdimajas toimus vabariigi aastapäeva puhul pidulik presidendi vastuvõtt. Vabaduse väljakult alanud tõrvikurongkäigule kogunes vihmasest ja sombusest ilmast hoolimata sadu inimesi. Vabariigi aastapäeva tähistati erinevate üritustega – sündmusi jagus üle kogu riigi, kuigi ilmataat neid seekord ei soosinud.
Tänavusele vabariigi aastapäevale eelnenud õhustik vajutas aga oma süngevõitu pitseri ka pidupäevale. Üks asi on Ukraina sõda, mis on kestnud juba üle kahe aasta. Teine asi see, kuidas luuakse olustikust sünget pilti, rääkides juba sellest, et peame valmis olema kõige hullemaks.
Ka 24. veebruaril peetud kõnedes kõlas nii mõnegi omavalitsusjuhti huulilt, et peaksime olema valmis võimalikuks idanaabri rünnakuks ning peaksime ikkagi tõsiselt võtma seda, kui ametisse astuv kaitseväe juhataja räägib, et küsimus pole enam selles, kas Venemaa Eestit ründab, vaid millal.
Mis see siis on? Kas asjatu hirmu õhutamine ja paanika külvamine? Sõjauudiseid tuleb niigi päevast päeva uksest ja aknast sisse. Nüüd veel ka need pidevad hirmujutud peatselt puhkeda võivast sõjast. Rääkimata Tallinnas linnapilti
ilmunud suurtest fotodest sõjapurustatustest.
Ühelt poolt tuleb valmis olla halvimaks, aga samas – kas kasu on sellest, kui maalime pidevalt tulevikust sünge pildi ning räägime sellest, et kohe-kohe on tankid üle piiri sõitmas?