Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (SDE) teatasid esmaspäeval kavatsusest ühineda, et moodustuks tugev vasakpoolne erakond. Vooremaa neljapäevane vestlusring analüüsib, mis Eesti poliitikas seeläbi muutub.
Kas Karel Rüütli ja Jüri Pihli poolt esmaspäeval sõlmitud kokkulepe oli Rahvaliidu surmaakt?
Aivar Kokk: Esmaspäevast niipalju, et kui sotside juhil oli läbirääkimistel volitus olemas, siis Rahvaliidu juhil mingisuguseid volitusi ei olnud. Kui pärast ühiste kavatsuste deklaratsiooni allakirjutamist kogunes Rahvaliidu volikogu, siis enamus selle 68 liikmest lahkus hääletamise momendiks ruumist, 28 liiget hääletas läbirääkimiste poolt.
See tekitab kõrvaltvaatajana imeliku tunde, et kas toimub parteide ühinemine või lähevad teatud inimesed üle teise parteisse? Tulemus on lähema kuuga näha, kas üks partei kaob üldse ära, jääb nišiparteiks. Rahvaliidu juhi esmaspäevane tegevus oli noa selga löömine eelnevatele juhtidele ja vanematele olijatele.
Eks Rahvaliidul on väga raske seis, sest säravaid juhtfiguure seal pole.
Jüri Morozov: Jõgevamaal on enamik Rahvaliitu kuuluvatest omavalitsusjuhtidest ja volikogu liikmetest hea sotsiaalse närviga seltskond, kes on mitmeid koosseise Jõgevamaa asju ajanud. Ega siis see, kui erakonna juht on end diskrediteerinud, tähenda, et ülejäänud erakonna liikmed on pätid ja kaabakad.
Rahvaliidu liikmetel tuleb teha valik ja ma arvan, et nad teevad oma valiku maailmavaate järgi. See tähendab, et osa neist läheb IRLi, osa läheb Keskerakonda, osa tuleb SDEsse. See on kõige parem lahendus, mitte nii, et kõik tulevad üle ja me teeme samasugust diili nagu Isamaaliit ja Res Publica.
Väga tähtis on see, et toimub vasaktiiva maailmavaateline korrastumine. Paremal pool näeme Reformierakonda ja Keskerakonda, kes on oma poliitilise tegevuse populismile ja vastandumisele üles ehitanud, IRL on rahvuslik konservatiivne erakond, kuid vasakul tiival on asi olnud laialivalguv ja lõhestunud.
Valitsevad erakonnad pole suutnud riigile pikas perspektiivis vajalikke suuri muudatusi läbi viia. Pean silmas haldusreformi, reformi hariduses, maksundusreformi koos pensionireformiga. Tegelikult on läinud nii, et need erakonnad, kes nimetavad end elu edasiviijateks, on tegelikult konserveerunud ja muutunud populistlikuks. See on viimase kahe valitsemisperioodi jooksul näha — tõrjutud on pidevalt haldusreformi teemat, tõrjutud sai ka haridusreform.
Kokk: Täna ei saa öelda, et Rahvaliit on kadunud. Maikuus tuleb kokku erakonna kongress, mis otsustab, kas ühineda sotsidega või mitte. Rahvaliidu Jõgevamaa juhatus on öelnud, et nemad näevad Rahvaliitu minemas eelseisvatele valimistele iseseisva parteina. Kindlasti on seda raske teha, sest tugevat tausta pole.
Kas ettevõtjaid see ärevusse ei aja, kui Eesti poliitikas on vasakpoolne seltskond tugevnemas?
Kokk: Vastupidi: iga ühiskond vajab vahetust ja me oleme näinud, kuhu parempoolne valitsus majanduse on viinud – allapoole kukkuda pole enam võimalik, kuigi öeldakse, et ära kunagi ütle “iial“.
Aga eks esmaspäevane uudis on huvitav ka selle poolest, et ühel pool on Rahvaliidu 10 000 liiget ja teisel pool alla 4000 sotsi ehk kolmandik püüab üle võtta kaht kolmandikku.
Kas pärast viimaste aastate vapustusi oleks ka hea tahtmise korral Rahvaliitu võimalik enam teovõimelisena säilitada?
Morozov: Tahes või tahtmatult on Rahvaliidu pale olnud pööratud maa poole, kuid Eestis ei ole enam võimalik end positsioneerida, vastandudes kas maale või linnale. Eesti riik on väike ja terviklik riik ja siin tuleb käsitleda kõike tervikuna. Paras aeg on asjadele ausalt otsa vaadata, lõpetada kemplemine. Selleks, et sinnani jõuda, ongi erakondade maailmavaateline kujunemine väga oluline.
Eestis on paremerakonnad, rahvuslikud konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid. Rohkem selliseid liikumisi, mis vaataksid riigi peale tervikuna, ma ei näe.
Erakond koosneb inimestest ja osadel on ka omad isiklikud ambitsioonid, seetõttu ei saa muutused olla väga kiired.
Oluline märk on mais toimuv Rahvaliidu kongress, kus nad teevad otsuse, mis edasi saab. Minu vaade on väga selge: mida kiiremini, mida selgemini see asi lõpeb, seda parem.
Kas pole ohtu, et kui uusi liitujaid saab SDEsse väga palju, hägustub või kaob sotside praegune nägu sootuks?
Morozov: See on diversiooniversioon, et Rahvaliit võtab sotsid üle. Me ei räägi parteide liitumisest, vaid ühinemisest maailmavaatelisel pinnal. Oleme selgelt ära öelnud, et Villu Reiljanil ja Ester Tuiksool ei maksa avaldust kirjutada. Need inimesed, kes tulevad sotsiaaldemokraatlikku erakonda, tulevad avaldusega, aga mitte nii, et liidetakse kaks erakonda kokku ja selle tulemusel nagu polegi enam sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tulevad need, kes mõtlevad samamoodi, ja neid on kindlasti vähem kui 10 000.
Kokk: Ma ei saa aru, miks esmaspäeval midagi alla kirjutati! Kui partei võtab avalduste alusel vastu liikmeid, pole ju vaja kongressi, volikogu ega juhatuse otsust, sest kõigil Eesti inimestel on õigus parteisse astuda.
Kogu Rahvaliidu juhatus on otsustanud astuda sotsiaaldemokraatlikku parteisse ja kindlasti on neid palju, kes sinna lähevad. Me ei tea täna, mida Rahvaliidu kongress otsustab, kas Rahvaliit jääb alles või mitte. Tean, et väga paljud omavalitsusjuhid on öelnud, et nad ei lähe üldse mitte kuhugi, paljud arvavad, et nad võivad liituda Keskerakonna, Reformi või IRLiga.
Kahju on sellest, et Eesti poliitilisel maastikul liikmete arvult teine partei lihtsalt laguneb ära, sest endised juhid ei osanud õigel ajal sammu tagasi astuda ja uued juhid on olnud nii nõrgad, et nad pole suutnud aasta jooksul mitte ühtegi positiivset asja teha.
Kui keegi oleks viis aastat tagasi öelnud, et aastal 2010 lakkab Rahvaliit sisuliselt olemast, oleks see jutt naerma ajanud. Mida arvate, millised erakonnad on Eestis aastal 2015?
Kokk: Suure tõenäosusega on välja kujunenud kaks suuremat parteid ja nende kõrval nišiparteid. Rahvas kindlasti ootab uut tõusu. Äkki suudavad seda sotsiaaldemokraadid koos Rahvaliiduga või keegi teine. Kas sellest tuleb uus jõud või inimesed jäävad üldse koju, seda me täna ette ei tea. Küllaltki lõhkise küna ees on inimesed, kui nad peavad minema valima ja kellelegi hääle andma.
Morozov: Eesti on pigem liikumas kolme partei süsteemi poole, kus on koht rahvuslikel konservatiividel, selgelt parempoolsel ja selgelt vasakpoolsel erakonnal. Sellisel juhul liituvad Keskerakond ja Reformierakond, sest nende maailmavaade on üpris sarnane ja mõlemad on populistlikud erakonnad.
Eesti rahvale pole perspektiivis 2020 oluline see, kas ollakse Euroopa viie rikkama riigi hulgas, vaid see, kuidas on tagatud sotsiaalne õiglus, kuidas on tagatud inimeste heaolu, ligipääs haridusele jne. Ei ole oluline, mitmendal kohal me oleme, see on statistika. Küsimus on selles, kuidas eesti inimene end Eesti riigis tunneb.
Küsis ARVED BREIDAKS
