„Suletud nimekirjad tapavad Eesti kodanike huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu” ja „just suletud nimekirjade pärast on oodata madalat valimistel osalemise protsenti”. Selliseid väiteid on viimastel nädalatel päris palju õhku lennutatud ja kindlasti jõutakse neid lennutada veel kuni 7. juuni, valimispäevani. Ja võib-olla ka pärast seda.
Suletud nimekirjad võivad olla vähese huvi üheks põhjuseks. Ent statistika ütleb midagi muud: Euroopa Parlamendi infobüroost Eestis sain teada, et suletud nimekirjadega valimised peetakse veel Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.
Lisagem sellele infole ka Euroopa Parlamendi 2004. aasta valimiste osavõtuprotsendid: Prantsusmaa 42,7%, Kreeka 63,4%, Ungari 38,5%, Hispaania 45,1% ja Ühendkuningriik 38,9%. Ja nüüd võtkem Eesti 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistest osavõtt, kusjuures siis oli tegemist avalike nimekirjadega: 26,8 %.
Nüüdki ennustavad küsitlused, et Eestis võib tulla Euroopa Parlamendi valimistest osavõtt tegelikult kõrgem kui 2004. aastal. Pakutud number on olnud umbkaudu 35% kanti (viimastel andmetel isegi 41%).
Võib-olla võiks huvi olla veelgi suurem, kui suletud nimekirju ei oleks, võib ju väita. Ei tea. Kuid kindlasti ei saa olemasoleva statistika põhjal väita, nagu oleksid suletud nimekirjad ainus ja põhiline faktor, mis määrab ära inimeste huvi eurovalimiste vastu.
Poliitikateadus ei ole füüsika, kus gravitatsioon ja valguse kiirus olid samasugused ka näiteks 2000 aastat tagasi. Kuid poliitikateadus, nagu ka füüsika, saab olla tõsiseltvõetav ainult juhul, kui enne järelduste tegemist kaalutakse võimalikult paljusid tegureid. Ka füüsik jõuab avastuseni ikkagi vaid kõiki asjaolusid kaaludes ja mõõtes, mitte üht tegurit üldistades ja esile tuues.
Eks ole seega ka eurovalimised nähtus, kus tuleks kaaluda eri mõjureid. Missugused on aga need kaalutavad tegurid, seda saaks ehk kindlamalt öelda alles pärast valimisi.
iii
ERKKI BAHOVSKI
