Oktoobri alguses tekitas märkimisväärset elevust uudis selle kohta, et suuremad Eestis tegutsevad pangad plaanivad luua ühtse sularahaautomaatide võrgu.
Maakeeli lahtiseletatuna tähendab see seda, et pangad leiavad konkursi kaudu ühe firma, kes hakkab neile osutama sularahaautomaadi teenust. Sel juhul on nimetul automaadil ükskõik, millise kohaliku panga logo on inimese pangakaardil, kes raha välja võtab.
Pankadest võib ühtpidi aru saada – sularahaautomaadi ülalpidamine on kallis, sest regulaarselt tuleb tegelda riistvara ja turvaprobleemidega ning maksta elektri, valve ja automaadi täitmise eest. Lisaks suureneb aasta-aastalt kaardimaksete arv ja väheneb sularahatehingute arv. Tõsi on ka see, et pankuri jaoks on sularahaautomaadis väljavõtmist ootav raha lihtsalt seisev raha.
Aga aru peab saama ka neist inimestest, kelle rahaga pank toimetab. Ärevuseks annab põhjust nö „Soome kogemus,“ kus analoogse süsteemi käivitamine tõi kaasa sularahaautomaatide arvu olulise vähenemise maapiirkondades. Sealne operaator sai töö käigus targaks – maapiirkondades on sularahaautomaate kallis paigaldada ja pidada. Soomes tegutseb nimelt pankade ühine sularahaautomaatide võrgustik, mis kannab kaubamärki Otto.
Inimesel on ükskõik, kas ta saab sularaha kätte automaadist, mis kuulub ühele pangale, või hoopis pankade grupile. Kliendi jaoks on oluline, et ei halveneks teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ning ei tõuseks teenuse hind.
Kuigi mitmed pangad on jaganud lubadusi, et tulevikus saab igast automaadist sularaha tasuta kätte, ei pruugi see nii igavesti kesta. Pangaliit pole välistanud võimalust, et edaspidi seatakse piirangud, mitu korda võib sularaha tasuta välja võtta. Kindlasti peab finantsinspektsioon õige tähelepanelikult jälgima kõiki kavandatavaid muudatusi ja andma neile ka õigusliku hinnangu.
Selleks, et kapital järjekordselt inimestest risti-põiki üle ei sõidaks, on vajalik, et ka konkurentsiamet pankade poolt käivitatud protsessi oma kontrolli all hoiaks. Tulenevalt konkurentsiseadusest, saab konkurentsiamet pankade plaanitavale koostööle teatud nõudeid esitada ja veenduda kogu projekti seaduslikkuses.
Konkurentsiameti pädevuses on kehtestada selged reeglid ja nõuda, kuidas sularahaautomaatide võrgustik peab Eestimaa katma. Seepärast tegin koos oma paari kolleegiga riigikogust ka selleteemalise järelepärimise konkurentsiametile. Täna on hea meel tõdeda, et konkurentsiamet kinnitas oma vastuses, et ameti töötajad jälgivad käivitunud protsessi tähelepanelikult ja on valmis vajadusel sekkuma. See annab lootust, et me põhjanaabrite kombel reha otsa ei astuks. Inimeste võimalused ei tohi halveneda.
KALEV KOTKAS, riigikogu liige, SDE
