Silvia Truu jutukogu, mille peategelasteks kõrges eas inimesed, kannab just niisugust pealkirja. Sügav kummardus kirjanikule selle mõtteleiu eest veel teisele poole Toonelatki. Samuti selle eest, et ta ise oma elutööga selle tõiga paikapidavust kinnitas, kirjutades veel hiliskeskeas köitvalt ja noortele ja noortest.
Muust maailmast eeskuju võttes tähistatakse Eestiski juba mitmel aastal eakate päeva, mille ametlik kuupäev oli eile, 1. oktoobril. Meie maakonna päevakangelased kutsuti sel puhul juba möödunud nädalal Mustvee kultuurikeskusse, selle nädala reedel ja laupäeval Tallinnas Salme kultuurikeskuses peetavale eakate festivalile sõidetakse aga üle vabariigi organiseeritult. Selle võimaluse eest seisavad hea külaseltsid ja vallavalitsused, minnakse mitmelt poolt meie maakonnastki.
Me kõik vananeme iga päeva, tunni ja sekundiga, tahame me seda või ei. Elu on aga näidanud, et vanasõna “Mis liigub, see kulub” ei pea inimese puhul hoopiski paika. Sest vaid see, kes teinekord valugi trotsides ja karkude najal liigub, kõige vastu huvi tunneb, kõigest osa võtta tahab, pole ka kaheksakümneselt vana ja kulunud, vaid lihtsalt kaua elanud. Südamele tal tõepoolest kortse ei teki ning murekortsegi on palgel vähem.
i
2. oktoober 2012
