Me alandasime tööpuuduse taseme prognoosi 2010. ja 2011. aastaks, kuna III kvartalis vähenes töötus prognoositust enam.
Viimast põhjustasid kaks tegurit. Esiteks suurenes hõive — meie hinnangul hooajalisi tegureid arvesse võttes umbes 1,3 protsenti II kvartaliga võrreldes. Teiseks kasvas ka mitteaktiivsete inimeste arv (II kvartaliga võrreldes umbes kaks protsenti), sest kuna nooremad inimesed liikusid (tagasi) haridussüsteemi ja vanemad inimesed läksid (taas) pensionile.
Seega on kohanemine tööturul olnud oodatust kiirem ja ulatuslikum, kuid edaspidi ei pruugi see enam nii kiire olla.
Vähenevad sotsiaalsed oskused
Tööpuuduse struktuurne iseloom on põhjus, miks töötus meie hinnangul kiiremini ei vähene.
Kuigi valitsus on kavandanud aktiivsete tööturumeetmete laiendamist, oleme siiski arvamusel, et nendest sammudest töötuse kiiremaks vähendamiseks ei piisa.
Meie arvates tähendab ülipikaajalise töötuse (st üle kahe aasta tööta) osakaalu kasv seda, et töötute kvalifikatsioon ja sotsiaalsed oskused vähenevad või isegi kaovad ning seetõttu muutub neil keeruliseks tööd leida ja seda eriti 2012. aastal.
Samal ajal vajadus kvalifitseerimata tööjõu järele pigem väheneb ning oma piiri nende palkamisele seab ka palgaootuste tase.
Järjest enam on hakanud taas pead tõstma kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem. Kuigi selle üle kurtvate ettevõtete arv on praegu väike, võib tööjõunappus kasvada kiiremini, kui tavaliselt arvatakse, sest praeguste töötute kompetents väheneb, kuid kvalifikatsioonile esitatud nõudmised kasvavad. Prognoosiperioodil muutub probleem akuutseks mõnedes sektorites ja mõningate ametite puhul ning üldisemaks 2015. aasta paiku ja hiljem.
Selline kahetine areng tööjõu pakkumises/nõudluses kajastub ka palkades. Positiivne aastane SKT kasv ja kasumite oluline suurenemine on tõstnud palgakasvu ootusi kogu majanduses, kuid reaalne palgatõus ilmneb siiski seal, kus tekib tööjõunappus ja/või kus eksporttegevus osutub edukaks.
Tulevad palganõudmised
Euro kasutuselevõtmine võib suurendada palgakasvuootusi veelgi ning need võivad muutuda ka palganõudmisteks. Üheks ootusi tõstvaks teguriks on ka hinnatõus. Siiski tähendab kõrge töötuse tase seda, et suurema osa erialade puhul jääb palgatõus väikeseks vähemalt 2011. aastal ning võimalik, et ka aastal 2012.
Mõningate erialade puhul võib aga palgakasv kiireneda ka üle 10 protsendi. III kvartalis oli üle kahe aasta tööta olnud ligi viiendik töötuist, kolmandik oli tööta 12-23 kuud ja 30 protsenti kuni kuus kuud. Ülipikaajalise töötuse osakaal suureneb oluliselt sel talvel, kuna suuremad koondamised algasid 2008. aasta lõpus.
Meie reaalpalga kasvu prognoos on vähenenud inflatsiooni prognoosi tõstmise tõttu, kuid 2012. aastaks tõstsime reaalpalga kasvu ootust, sest meie hinnangul võib tööjõunappus sellal osutuda juba oluliseks palku mõjutavaks teguriks. Suhteliselt mõõdukad nominaalsed palgakasvu numbrid (2010. aastal nullilähedane, ligi 4 protsenti 2011. aastal) varjavad tööturu kahetisi arenguid: kvalifitseeritud ja eelkõige eksportsektoris hõivatud töötajate suhteliselt kiiret palgakasvu ning väga tagasihoidlikku kasvu kõige tavapärasemate ja madala kvalifikatsiooniga tööde puhul. Viimaste puhul ei saa välistada ka keskmise palga langust isegi 2011. aastal.
Meie hinnangul eksisteerib küllalt suur tõenäosus, et palgakasv osutub prognoositust tugevamaks. See sõltub tööjõunappuse ulatusest ning ettevõtete valmisolekust palgaootustele ja -nõudmistele lahkemalt vastu tulla. Taustaprotsessiks oleks sel juhul tõenäoliselt prognoositust oluliselt suurem tööjõu väljavool. Viimane on 2010. aastal olnud seniprognoositust suurem.
Hinnatõus mõjutab kõiki
Tööturu kahetised arengud kanduvad üle ka tarbimisse: juba praegu võib täheldada, et esmatarbekaupade ja -teenuste ostumahud on languses, kuid muude kaupade ja teenuste ostmine kasvab. Meie arvates osutab see sellele, et paremini tasustatud töötajad, kes kriisi ajal säilitasid töökoha ja/või on hõivatud eksportsektoris, saavad oma tarbimist kasvatada ning teevadki seda (nt teenuste ja püsikaupade ostud).
Samas saavad madala sissetulekuga ja töötute pered teha kulutusi üksnes esmatarbekaupadele ja -teenustele ning on sunnitud neidki vähendama. Just esimeste lahkem kulutamine on põhjuseks, miks tõstsime 2010. aasta tarbimiskasvu prognoosi. Kuid teise, oluliselt arvukama rühma tarbimispiirang sundis meid vähendama 2011. ja 2012. aasta prognoosi.
Eriti suurendab negatiivseid ootusi hinnatõus, mis puudutab eelkõige esmatarbekaupu ja -teenuseid.
Lisaks eeltoodule oli 2011. ja 2012. aasta kasvuprognoosi vähendamise põhjuseks ka kõrge säästumäär. Swedbank’i rahaasjade teabekeskuse ja Eesti konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu põhjal püüab 36 protsenti peredest säästa ning pole erilisi märke, et see käitumine oleks muutunud. Vastupidi, laenude tagasimaksmine ja pensioni II samba taaskäivitumine osutab sellele, et perede säästud suurenevad lähemal kahel aastal 2010. aastaga võrreldes.
Euro käibeletulek avaldab lühiajaliselt mõju ka tarbimisele: kui 2010. aasta lõpus võis tarbimine olla mõnevõrra suurem ka hinnatõusuhirmude tõttu, siis 2011. aasta alguses väheneb tarbimine mõnevõrra seetõttu, et inimesed harjuvad uute rahatähtedega ning on suure tõenäosusega kulutuste tegemisel ettevaatlikumad.
MARIS LAURI, Swedbank’i makroanalüütik
