Eesti majandus läbib praegu üheaegselt kahte teineteist täiendavat protsessi. Esiteks mõjutab meid jätkuvalt buumijärgne vajadus parandada majanduse sisemist tasakaalu. Teisalt aga domineerib alates eelmise aasta sügisest pigem üleilmse majandussurutise mõju, mille tõttu on meie ekspordisektor saanud tugeva tagasilöögi. Küll aga on järsult langenud toormehinnad soodustanud hinnatõusu pidurdumist.
Eesti majanduse tasakaalustamatus on praeguseks hetkeks juba märgatavalt paranenud. Seda tõestab nii kaubandusdefitsiidi kui ka sisemaise hinnatõususurve vähenemine. Samas on globaalse majanduslanguse edasine suund ja ulatus endiselt ettearvamatu. Ei saa välistada, et meie kaubanduspartnerite negatiivne majandusareng kestab kardetust kauem. Paratamatult suurendab see omakorda Eesti majanduse jõulise kohandumise vajalikkust, seda nii hindade ja palkade kui ka äriplaanide osas laiemalt.
Rahapoliitilise keskkonna mõttes on globaalne surutis toonud juba kaasa intressimäärade järsu alandamise. Nõudluse tugevnemist maailmas võivad mõjutada ka suurriikide täiendavad fiskaalstiimulid. Eesti majanduse stabiilsuse toetamiseks on tähtis jätkata kasvu toetavate struktuurireformide läbiviimist ka uutes raskemates oludes. Majanduskasvu kiirendaks kindlasti see, kui Eesti liituks euroalaga nii ruttu kui võimalik.
Eesti majanduskasvu edasise taastumise eeltingimusena on vaja riigieelarves jätkuvate muudatuste tegemist, et saavutada eelarve tasakaal mõne aasta pärast. Sealjuures peab riik arvestama varasemast tunduvalt väiksemate tuludega ning seetõttu kulutusi veelgi vähendama.
Täispikkuses ettekandega “Eesti 2009 – sisemine kohandumine maailmamajanduse tõmbetuultes” saab tutvuda keskpanga kodulehel.
MÄRTEN ROSS, Eesti Panga asepresident
