Põhilise osa statistikast moodustavad arvud ja tabelid, mis teatud protsesse, nähtusi, arenguid arvuliselt ja dünaamiliselt iseloomustavad. See, mida keegi tabelitest välja lugeda oskab, on juba statistika tõlgendamise küsimus.
Möödunud kolmapäeval sai Jõgeval teoks statistikaameti infopäev. Üldisemate teemade kõrval räägiti vastavaid arve toeks võttes ka Jõgevamaast, maakonna probleemidest ning tulevikuperspektiivist.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles tervitussõnavõtus, et tihti tehakse tulevikku suunatud otsuseid läbi emotsionaalsuse prisma nähtuna, mitte ratsionaalsetest kaalutlustest lähtuvalt. Maavanem märkis, et arengukavade ja strateegiate koostamisel tuleks senisest hoopis rohkem kasutada statistilisi andmeid, midas on põhjalikult analüüsitud. Maavanem avaldas lootust, et selline seminar annab mõtlemisainet kõigile, kes juhtimise ja otsustamisega seotud.
Aitab protsesse lahti mõtestada
Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna peaanalüütiku Mihkel Servinski sõnul võib statistika jagada kolme ossa. Üks osa sellest on matemaatiline statistika koos sinna juurde kuuluvate meetoditega. Teine tähtis osa on organisatsioonil, et selle abil andmeid koguda ning töödelda. Servinski tõdes, et statistikute jutt ei pretendeeri absoluutsele tõele ja selle ümber saab diskuteerida, edasi mõelda, mis ongi statistiliste andmete esitamisel ja lahtimõtestamisel kõige olulisem eesmärk.
Uueneb läbi infotehnoloogia
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe sõnul mõjutavad statistikat kõige rohkem andmete üleküllus ja sellest tulenevalt suutlikkus neid töödelda ja analüüsida. Ta tõdes, et kui veel mõni aeg tagasi oli probleeme andmete kokkusaamisega, siis nüüd ollakse pigem hädas nende üleküllusega. Andmed kogunevad riigiasutuste tegevuse käigus, kaubandusasutustes käimise tulemusena, pangatehingute tulemusena, aga ka näiteks mobiiltelefonide kasutamise tulemusena.
Infot on maailmas üha rohkem ja see omakorda toob kaasa vajaduse neid üha suuremas mahus ja paremini töödelda. Selleks on loodud ka vastavad tehnoloogiad.
Statistikaga tegelejad jagunevad andmete esitajateks ja nende tarbijateks. Üks inimene võib olla samaaegselt nii statistika tarbija kui andmete esitaja.
Need, kes lisaks statistiliste andmete tarbimisele on ka nende esitajad, tunnevad statistika andmetevoolu ja nende tähendust paremini. Statisiliste andmete esitaja saab aru, miks nende kogumist vaja on. Andmete tarbijale tundub aga neid alati vähe olevat.
Tuulikki Sillajõe tõi näite teatud kaupa eksportivast ettevõtjast, kes arvab ikka, et tema eksporditava kauba kohta on liiga vähe andmeid. Kahte suurt huvirühma ehk siis andmete esitajaid ja andmete tarbijaid ühendab huvi võimalikult uute infotehnoloogiliste vahendite vastu, mis võimaldavad andmeid nii tarbida kui ka esitada.
Üha rohkem andmeid saavad statistikud registritest, hetkel umbes 60 protsenti. Registritest kogutavate andmete osakaal suureneb pidevalt.
Lehekülje koostas TOOMAS REINPÕLD
Miks Jõgevamaa rahvaarv väheneb
Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna peaanalüütik Mihkel Servinski tunnistas, et Jõgevamaa rahvaarv väheneb küllalt kiiresti. Sisemajanduse kogutoodangu osas polegi maakond kõige kehvemas seisus.
Maavanem küsis, millega seletada asjaolu, et kui varem oli Jõgevamaa rahvastiku vähenemine aastas 300-400 inimese piires, siis paar-kolm aasta tagasi tõusis see näitaja üle 700 inimese ehk kahekordistus.
Servinski sõnul tuleb kõigepealt mõelda sellele, keda pidada jõgevamaalaseks, kas neid, kes siin kohapeal töötavad, või ka neid, kes siin põhiliselt ainult magamas käivad. Samas tõdes esineja, et väljaränne on kindlasti suurenenud. Ehkki ka 300 inimese äraminek Jõgevamaalt aasta jooksul on selgelt liiast.
Statistikaameti prognoosi järgi elab meie maakonnas praegu toimivate protsesside jätkudes aastal 2040 praegusega võrreldes 27,2 protsenti inimesi vähem. Kolmandik rahvastiku vähenemisest tuleb loomuliku iibe vähenemisest, kaks kolmandikku väljarände arvelt. Servinski märkis, et ei saa veel kinnitada, et ettevõtjad ei tule siia tööjõunappuse tõttu, aga rahvastiku vähenemise jätkumisel on olukord just selliseks muutumas.
Nii, nagu mujalgi, on ka Jõgevamaa omavalitsuste ja maakonna strateegilistes plaanides ja eesmärkides puudu üks selgelt sõnastatav eesmärk. On küll mainitud elukeskkonna parandamise vajadust, tervise eest hoolitsemist jmt. Tegelikult tuleks sellistes plaanides otse välja öelda, et seni, kuni inimestel pole tööd, lähevad nad siit ära. Esineja tõi näite maakonna arengukavasse kirja pandust. Kui muidu on kõik loogiliselt paika pandud, siis ettevõtlus on seal alles kaheksandal kohal. Mihkel Servinski lisas, et kui Jõgevamaal tahetakse midagi märkimisväärselt muuta, siis tuleb oma tegevuse eesmärgid ja prioriteedid õigesti sõnastada ja nendest lähtuvalt tegutseda.
Tabivere vallavanem Kalmer Lain ütles, et kui Tabivere vallas saavad valla ametnikud juba aru, et tulevikku suunatud otsuseid tuleb teha lähtuvalt teadmisest, et rahvaarv väheneb, siis volikogu liikmetele pole see reaalsus veel kohale jõudnud. Kui Jõgevamaale tahetakse inimesi juurde saada, siis tuleb siia iga hinna eest meelitada juurde võimekaid ettevõtjaid. Servinski sõnul on Eestimaad kui tervikut vaadates eraldi lähenemist vajavad piirkonnad Ida-Virumaa ja Tallinn ning Harjumaa. Ülejäänud piirkonnad peaksid tegema rohkem koostööd ja neil peaksid olema ühesugused eesmärgid ning eelistused.
