Mullu novembrini andis riik stardiraha oma äri alustavale ettevõtjale kuni 100 000 krooni ehk 75 protsenti projekti maksumusest. Tänavu suureneb see summa 160 000 kroonini. Et mullune toetusraha on jagatud ja tänavu pole struktuurifondide kaudu tulev uus raha veel meieni jõudnud, sest programmid on kinnitamata, on praegu taotluste vastuvõtmine ajutiselt peatatud. See tähendab, et ettevõtjaks hakata soovijad saavad oma äriplaani kallal rahulikult tööd teha. Äriplaani peab tulevane ettevõtja ise kirjutama Mõelge midagi uut ja huvitavat välja Kersti Kurvits soovitab oma äri alustavatel inimestel midagi uut ja huvitavat välja mõelda. Ettevõte peab püsima jääma ning olema jätkusuutlik, samuti peab pakutaval toodangul või teenustel olema turgu. Näiteks kanuumatku pakkuvat turismitalu pole enam mõtet rajada. Ka pole lihtsalt majutust pakkuvat turismitalu enam mõtet rajada, pigem rajada koostöövõrgustik ning mõelda uute ja huvitavate teenuste peale. Nii, nagu Mare ja Allan populaarses teleseriaalis Õnne 13. Samuti tasub ettevõtjaks pürgijatel mõelda, kuidas nad oma suurtest maanteedest kaugele jäävat huvitavat tegevust pakkuvat talu võimalikele klientidele müüma hakkavad. “Kui ikka 20 kilomeetri raadiuses on sama teenuse pakkuja, tuleb midagi muud välja mõelda,” kinnitas Kersti Kurvits. Tema sõnul on igal juhul eelistatud olukorras need ettevõtjad, kes suudavad oma toodangu välismaale müüa. Eelistatud tegevusalad Stardiabi ei saa HELVE LAASIK
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultandi Kersti Kurvitsa sõnul tulevad alustavad ettevõtjad nende juurde enamasti oma äriideedele rahastust otsima. «On küll idee, kuid pole algkapitali. Pank alustavale ettevõtjale enamasti laenu anda ei taha, sest tal pole tagatisi,» märkis Kurvits. Sellepärast toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus äri alustavaid inimesi stardirahaga, mis on tegelikult tagastamatu riigipoolne toetus ettevõtlusega alustamiseks.
Stardiraha moodustab Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse Sihtasutuse kaudu makstavatest toetustest umbes 70 protsenti. Info stardiraha jagamise kohta on hästi levinud, sest inimesed oskavad seda küsida.
Stardiraha saamiseks peab tulevane ettevõtja Kersti Kurvitsa kinnitusel omama kõigepealt ideed, mille ta suudaks ka vettpidavaks äriplaaniks kirjutada ehk oma idee lahti seletada.
Ettevõtja äriidee peab vastama tingimustele, mis riik stardiraha jaotamisel on seadnud. «Eelistatakse tootmist ja ka tootmist teenindavaid tegevusalasid, turismi. Samuti on lootust toetust saada just naisettevõtjatel ja neilgi, kes oma toodetut eksportima hakkavad,” tõdes Kurvits.
Samuti on hulk tegevusi, millele riik lisaraha ei anna, nagu näiteks jaekaubandus, transport, põllumajandustootmine.
Kui ettevõtja vastab riigi seatud tingimustele, siis korraliku äriplaani aitavad tal kirjutada Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultandid. Kersti Kurvits rõhutas, et konsultandid ei kirjuta kellegi eest midagi ära, ka suure raha eest mitte. Küll aga saab tulevane ettevõtja kõikvõimalikku abi ja nõu, kuidas oma taotluspakett nii kokku panna, et oleks lootust raha saada.
Kersti Kurvits julgustas kõiki tulevasi ettevõtjaid, et äriplaani koostamine pole midagi ületamatult hirmsat, millega saavad hakkama ainult majanduskõrgharidusega inimesed.
«Raha on saanud inimesed, kes pole varem elus ühtegi äriplaani koostanud. Meie anname ka näidismaterjali ja seegi aitab toime tulla. Kõik sõltub inimesest endast, kirjaoskaja inimene saab alati hakkama,» ütles Kurvits.
Stardiabi saavad umbes pooled taotlejatest
Stardiabi taotles mullu Jõgevamaalt kokku 14 inimest, taotlused on rahuldatud 7 inimesel, kuid neid võib veel juurde tulla, sest mulluste taotluste menetlemine veel käib. «Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on välja öelnud, et raha saab umbes 40 protsenti taotlejatest, seega on meie maakonna inimestel üsna hästi läinud,» märkis Kurvits.
Ühe äriidee kohta saab tulevane ettevõtja arendus- ja ettevõtluskeskusest kokku viis tundi tasuta konsultatsiooni. Selle aja sisse mahub äriplaani koostamine ka tavaliselt ära.
Tasulise teenusena saab alustav ettevõtja tellida oma äriplaani jaoks finantsosa. «Kui inimene äriga kunagi tegelenud pole, on finantsosa koostamine üsna raske. Siis pakume konsultantide teenuseid, kes finantsosa algandmete põhjal ka kokku panevad,» nentis Kurvits.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saab oma äriga alustaja taotleda ka nõustamistoetust, millega riik katab finantsosa koostamise maksumusest poole. Teise poole peab ettevõtja kinni maksma oma taskust.
Finantsosa koostamine äriplaanile võib alustavale ettevõtjale maksma minna 500 kuni 1500 krooni. Töö maksumus sõltub äriplaanist ja sellestki, kui palju inimene ise andmeid toob ja kui palju ta ise suudab ära teha.
Stardiabi saab ettevõtja taotleda aasta jooksul pärast registreerimist kas siis äriregistris või maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). 2005. aastast peavad ka stardiabi taotlevad FIEd olema registreerinud end äriregistris.
Stardiabi saab taotlema hakata ka siis, kui pole end veel ettevõtjana kusagil kirja pandud. Kui toetuse saamine on otsustatud, peab inimene lepingu sõlmimiseks end siiski ettevõtjana registreerima.
Stardiabi taotlejatest on Jõgevamaal pooled füüsilisest isikust ettevõtjad, pooled aga osaühingute omanikud.
Nõustamis- ja koolitustoetust saavad arendus- ja ettevõtluskeskusest taotleda kõik ettevõtjad.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusse jõuab oma äri alustaja enamasti stampideega ? mees tahaks rajada autoremondi- või puidutöökoja, naisterahvas aga ilusalongi või kauplust avada. Loomulikult pole mõeldav, et meil oleks linnas igas majas ilusalong ja linnaserv autoremondi- või puidutöökodasid täis pikitud. Niiviisi ei jätkuks kellelegi kliente, sellepärast pole mõtet taoliste ideedega stardiabi otsima minna. Küllastunud valdkondi riik ei toeta.
*Tootmine
*Tootmist teenindavad tegevusalad
*Turism
*Oma toodangu eksportimine
*Naisettevõtjate projektid
*Jaekaubandus
*Transport
*Põllumajandustootmine
15.01.2004
blog comments powered by Disqus
