Uued omavalitsused alles elavad oma ülesannetesse sisse ning püüavad oma tegemistega n-ö järje peale saada. Kõik see võtab aega ja seepärast on arusaadav, et mitmetes valdkondades, nende hulgas ka spordis, ollakse alanud aasta künnisel mõningases teadmatuses. Kuidas ja millises mahus kõiki spordialasid, klubisid või sündmusi toetatakse?
Kuna olen pärit Jõgeva vallast, tänagi vallaga tihedalt seotud ja siin tegutsevad ka minuga seotud spordiklubid, siis arutlen siinkohal Jõgeva valla seisukohalt, kuid ilmselt on samad küsimused õhus ka Põltsamaal, Mustvees ja mujal Eestis.
Usun, et küllap on kohaliku omavalitsuse spordivaldkonna eest vastutavatel ametnikel juba olemas nägemus, millises suunas spordi rahastamisel liikuma hakatakse ja millistele tingimustele spordiklubid peaksid vastama, et valla eelarvest tegevustoetust saada. Selge on see, et suuremad ja elujõulisemad spordiklubid vajavad oma tegevuste planeerimisel suuremat kindlust.
Konkurents viib spordis edasi
Ennekõike olen seda meelt, et esmajärjekorras tuleks toetada spordiklubisid, kus tehakse regulaarselt tööd oma valla noortega. Noortespordi toetamine on omavalitsusele eriti tähtis, et vallas elaksid terved ja võimekad kodanikud. Noortel peab olema võimalik tegeleda mitmete spordialadega, ja kui vaadata Jõgeva valla spordirajatiste võrgustikku, siis on paremaid tingimusi keeruline soovida. Noorte sportimisvõimalused hoiavad vallas terveid perekondi, nii, nagu seda toetavad ka töökohad, lasteaiad, koolid jms.
Väga oluline on treenerite olemasolu spordiklubides. Treenerist ja tema võimetest sõltub suuresti noore sportlase soov ja tahe tegeleda oma lemmikalaga kõige kõrgemal tasemel. Jalgpalliklubi vaatevinklist võiksin öelda, et üks Klavan iga kümne ja üks Robben iga 30 aasta järel poleks paha. Selleks tuleb aga klubides järjepidevat tööd teha, luua soodsad tingimused nii sportlastele kui treeneritele, seada kõrgemaid sihte ja eesmärke.
Loomulikult on oluline treenitavate noorte ja treeningrühmade arv klubis, et oleks piisavalt järelkasvu ning konkurentsi jätkuks vajalikul määral ka treeningutes. Sest konkurents ja pidev võimete võrdlemine viivad spordis edasi. Selleks tuleb aga klubisid kohelda võrdselt ja objektiivsetel alustel.
Olen arvamusel, et spordiklubide rahastamisel tuleb olla järjepidev ning jälgida ka spordiklubide arengut. Spordiklubid võiksid pakkuda noorele sportlasele võimalust treenida vähemalt kuni keskkooli lõpuni. See eeldab sportmängude puhul juba väga tugeva struktuuriga klubi, mis on iseenesest kvaliteedi näitaja. Kui spordiklubid pidevalt kasvavad ja arenevad, mis omakorda kinnitab nende jätkusuutlikkust, siis tõenäoliselt on mõistlik sinna ka edasi panustada.
Äärmiselt oluline on vaadata konkreetse ala puhul, kui palju on spordirajatistesse juba investeeritud. Jõgeva vallas on viimaste aastate jooksul mitmesse alasse palju investeeritud. Tõstaksin siinkohal esile kergejõustiku, jalgpalli, tennise, ujumise, suusatamise. Raha jagamisel peaks olema selge indikaator see, millised alad on olnud eelmiste omavalitsuste olulised prioriteedid.
Spordis võiks raha rohkem olla
Ei saa lühiajaliste poliitiliste otsustega luua olukorda, kus juba tehtud investeeringuid sajaprotsendiliselt kasutamata jäävad. Selle vältimiseks on vaja toetada klubisid ja treenereid, rääkimata Kuremaa spordikoolist, mida tuleb kindlasti vastavalt plaanidele edasi arendada. Spordikoolil on võrreldes klubidega olulised eelised noorte saavutusspordi edendamiseks, kuid et see spordikooli nimele vastavalt toimima hakkaks, on vaja sinna panustada. Nii rahaga kui inimestega.
Lõpuks ei saa mainimata jätta harrastus- või tervisesporti, sest ka see on kogu sportliku tegevuse skaalal väga olulisel kohal. Sest kui terves kehas on terve vaim, võidavad sellest kokkuvõttes kõik. Tervisespordi puhul peaks omavalitsusel olema ennekõike soov ja võime panustada liikumistaristu hooldamisse.
Täiskasvanu spordiga tegelemine ei pea järjekindlale (vähemalt 3 korda nädalas) harrastajatele tingimata tasuta kättesaadav olema, välja arvatud juhtudel, kui omavalitsus näeb võimalusi tasuta saali või staadioni kasutamiseks.
Nagu igal elualal, võiks muidugi ka spordis raha alati rohkem olla. Uus vald võiks anda oma rahvale selgema nägemuse, millistena tahetakse spordiklubisid näha ja millised on tingimused tegevustoetuse saamiseks. Näidata, et tahetakse ka tegudega sportimist toetada. Seepärast loodan, et me kõik sooviksime rohkem koostööd teha. Soovin julgust, põhimõttekindlust ja kindlameelsust õigete otsuste tegemisel.
PRIIT JÕEÄÄR, SK Noorus-96 jalgpallimeeskonna esindaja
