Betti Alveri muuseumis avati kolm nädalat tagasi Osvald Lääne maalinäitus. Tuleval teisipäeval toimub samas tema mälestuspäev. Mõlemad sündmused on pühendatud kunstniku sajandale sünniaastapäevale.
Osvald Lääne sünnist möödub tänavu 3. septembril täpselt sajand. Kunstniku spordiajakirjanikust vennapoeg Tiit Lääne, kelle omanduses on suurem osa onu maalipärandist, on juubeliaastasse kavandanud mitu ettevõtmist. Üks neist ongi Betti Alveri muuseumis avatud näitus. Sinna sai üles 14 tööd: enamasti on need õlimaalid, ent kolm tööd annavad aimu ka Lääne akvarellistivõimetest.
“Tahtsin siin näidata eelkõige neid pilte, mis varem näitustel pole olnud, ja neid, mis on kuidagi kirjanduse või kirjanikega seotud: ka näitusepaigaks olev muuseum on ju kirjanikule pühendatud,” ütles Tiit Lääne, lisades, et näitusepildid aitas tal välja valida tema kunstnikust tütar Sandra Lääne.
Kirjanikest on Osvald Lääne maalidel kujutanud näiteks Anton Hansen Tammsaaret, Friedebert Tuglast, Kristjan Jaak Petersoni, ent üllatuslikult ka Mihhail Šolohhovi koos abikaasaga.
“See 1975. aastal valminud taies on ilmselt maalitud mingi ajakirjapildi järgi. Ei usu, et Šolohhov kirjanikuna Osvaldi eriliste lemmikute hulka kuulus. Pigem arvan, et talle meeldis selle pildi kompositsioon või meeleolu,” sõnas Tiit Lääne.
Sportlaste sari jäi pooleli
Tiidu soovil alustas Osvald Lääne ka sportlaste portreede sarja, ent jõudis 1988. aastal valmis ainult kettaheitja Otto Erimaad ja jalgpalliväravavaht Evald Tipnerit kujutava taiese. 1989. aastal ta halvenenud tervise tõttu enam suurt ei maalinud, 1990. aasta alguses aga suri. Kui kirjanike portreed on maalitud Läänele eriomases nn spektriruutude tehnikas, siis sportlaste portreed on klassikalisemas stiilis.
Osvald Lääne on portreteerinud ka oma lähedasi. Näituselt leiab näiteks koguni kaks ema portreed (1968. aastal valminule on ta küll pealkirjaks pannud “Vanaema”, aga ilmselt lähtudes sellest, et emal oli siis juba hulganisti lapselapsi) ning ühe vana foto järgi maalitud pildi mõlemast vanemast.
“Päevikutes kirjeldab onu Osvald oma ema kui range ja karmi kasvatusstiiliga naist, ent nelja poega kasvatades – viies oli väiksena surnud – polnudki ehk teisiti võimalik,” ütles Tiit Lääne.
Osvald Lääne õppis tema sõnul Pallase kunstikoolis lausa kahel korral, 1934-1935 ja 1942-1944, ent paraku jäi see kool tal lõpetamata, sest 1944. aasta suvel mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke ja hiljem saadeti vangilaagrisse. Tema suhe Saksa sõjaväega piirdus küll ainult Põhja-Eestis õppelaagris olekuga, rindele teda enne Nõukogude vägede saabumist saata ei jõutud. Õppelaagrist lasti ta koju, ent koduteel jäi ta Järva-Jaanis koos suurema salga meestega Nõukogude sõjaväevõimudele pihku, need kamandasid salga rivvi ja käskisid kõigil Saksa sõjaväes teeninuil sammu ette astuda. Osvald oma liigses aususes astuski ja viidi Arhangelski oblastisse vangilaagrisse. Seal tegi ta Nõukogude võimule tünga tagasi: hankis kusagilt head pitsatikummi, meisterdas sellest laagri pitsati koopia, tegi endale selle abil võltsitud vabastamiskäsu ning kõndis 1946. aastal rahulikult laagriväravast välja. Lugu tundub uskumatuna, ent vastab tõele. Üks Osvaldi laagrikaaslane käis mõni aasta tagasi Tiidul külas ja kinnitas seda juttu.
Oli “värvimees”
1946 kutsuti Osvaldit Pallasesse tagasi, ent pakuti üksnes skulptuuri õppimise võimalust. “Osvaldit skulptuur ei huvitanud. Tema oli rohkem värvimees,” ütles Tiit Lääne.
Pärast laagrit elas Osvald Lääne üle kümne aasta talus ema-isa juures, siis tuli Jõgevale, kus töötas pikka aega kultuurimaja ja hiljem kinovõrgu kunstnikuna. Kui vahepeal oli ta paarkümmend aastat n-ö sisetunde järgi joonistanud, siis 1961 alustas uuesti kunstiõpinguid, sedakorda Eesti Kunstnike Liidu juures käivitatud kursustel.
Septembris tahab Tiit Lääne Jõgeva kultuurikeskusesse välja panna Osvald Lääne unikaalsed käsitsi maalitud filmiplakatid, mis olid esimest korda väljas ülemöödunud aasta lõpus ja möödunud aasta alguses Tallinnas Coca-Cola Plaza nime kandvas kobarkinos. Tiit Läänel on plaanis välja anda ka Osvald Lääne eluloole ja loomingule pühendatud raamat. Juubeliaasta sees see küll veel ilmuda ei jõua, sest eesmärk on teha mitte mingi väike vihikuke, vaid soliidne värvitrükis kunstiraamat. Selleks on aga vaja nii aega kui ka raha.
3. septembril saab siis Betti Alveri muuseumis teoks maalikunstnik Osvald Lääne 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuspäev “Unustatud pallaslane – Osvald Lääne”. Kell 11 algaval sündmusel kõneleb kunstnik Raul Meel kunstnikuks saamise loost, korvpallitreener Jaak Salumets mängust kui kunstist ning spordiajakirjanik Tiit Lääne Osvald Läänest ja tema looduslikust vormist. Osvald Lääne maalinäitus jääb aga Betti Alveri muuseumis avatuks 6. septembrini.
i
RIINA MÄGI
