Kuigi Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on korduvalt ja lehekülgede kaupa edastanud sotsiaalministeeriumile oma seisukohti ja ettepanekuid uue töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu kohta, väitis sotsiaalminister Jaak Aab, et ametiühingutelt ei ole eelnõu osas ühtegi ettepanekut laekunud.
Sellise avaliku valega esines minister Aab eelmisel nädalal, kohtudes kahe Narva ettevõtte ametiühingu juhtidega. Vale oli ka sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil 8. veebruaril kõlanud väide, nagu nõuaksid ametiühingud endale monopoolset õigust töötajate esindamisel. Oma 30. jaanuari e-kirjas ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järvele ja osakonnajuhataja Egle Kääratsile tegi EAKL selge põhimõttelise ettepaneku korraldada töötajate esindajate informeerimine ja nendega konsulteerimine nii, et selles osaleksid ametiühingu usaldusisik ja töötajate üldkoosolekul valitud esindaja (kui selline on ettevõttes olemas).
EAKL saatis oma seisukohad eelnõu esimese töövariandi kohta ministeeriumile 7. novembril, tehes ühtlasi ettepaneku viivitamatult kokku kutsuda kolmepoolsed läbirääkimised usaldusisiku seaduse kesksete probleemide arutamiseks. Vastust ministeeriumilt ei tulnud.
16. jaanuari kirjas tegi EAKL kuuel leheküljel ettepanekuid konkreetsete sätete formuleeringute muutmiseks koos põhjenduste ja selgitustega. 17. veebruaril vastas EAKL sotsiaalministeeriumile, et ei kooskõlasta ametlikult väljasaadetud eelnõu. Kahel leheküljel olid ära toodud konkreetsed formuleeringud eelnõu sätete muutmiseks ja täiendamiseks. Selle kirja saatis EAKL ka kõigile oma liikmesliitudele ja piirkondlikele osakondadele, samuti TALOle.
?Kui sotsiaalministeeriumis on lugemisoskusega kõik korras, tuleb paratamatult järeldada, et ministeerium soovib käsitleda ettepanekutena ainult selliseid arvamusi ja pöördumisi, mis talle sobivad,? ütles EAKL esimees Harri Taliga. ?EAKL on algusest peale ühemõtteliselt väljendanud seisukohta, et seaduseelnõu kontseptsioon on täiesti vastuvõtmatu, kuna see ründab ametiühinguõigusi. Ilmselt seepärast kõlavadki meie ettepanekud kurtidele kõrvadele.?
Sotsiaalministeerium teatas 21. veebruaril, et sotsiaalminister ootab ettepanekuid ettevõtete ametiühingutelt. ?See on kahtlemata uus ?tase? Eesti sotsiaalpartnerluses – püüd mööda minna riigi tasandil tegutsevast keskorganisatsioonist, kes ministeeriumile takka ei kiida,? lausus Taliga. ?See samm annab selget tunnistust soovist lõhestada ametiühinguid, ajades vana tuntud “jaga ja valitse” poliitikat.?
Eesti Ametiühingute Keskliit on seisukohal, et töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu on formaalne ja ei loo töötajate esindamiseks toimivat süsteemi. Eelnõu tegelik eesmärk on ametiühinguõiguste piiramine, sh ametiühingu usaldusisikute jätmine seaduse kaitseta. Oma seisukohad on EAKL edastanud ka Euroopa Komisjonile, Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonile ning Rahvusvahelisele Vabade Ametiühingute Konföderatsioonile.
Eesti Ametiühingute Keskliit
