Millegipärast pakutakse majanduse elavdamiseks alatasa välja vahendeid, mis on riigile kahjulikud ja hästi väikesele grupile ettevõtetele kasulikud. Ideid tuleb muidugi produtseerida ja mitmesuguseid stsenaariume läbi mängida.
Et oleks lõbusam: võiks ju kaaluda ka kasumi lae kehtestamist. Näiteks peaks iga ettevõte, kelle kasum on üle 10 protsendi käibest, ülejäänud kasumi töötajatele preemiateks maksma. Inimeste tarbimine suureneb ja majandus elavneb. Ning meelitab kõrgtasemega spetsialiste Eestisse, nii et vähe ei ole. Kas kellelgi on sellele vastuargumente?
Solidaarsusprintsiibi lõhkumine
Tõsisemalt kõneldes on sotsiaalmaksu lae kehtestamine olulisem reform, kui esialgu paistab. Sotsiaalmaks on nimelt solidaarsusprintsiibil toimiv maks. Sotsiaalmaksu maksab pisut vähem kui pool elanikkonnast ning seda kulutab põhiliselt see teine, mittetöötav ja ülalpeetav pool. Oluline on tähele panna, et see ühiskonna ülalpeetav pool (puuetega inimesed, pensionärid,
lapsed) ei ole ülalpeetavad mitte omast vabast tahtest, vaid paratamatute asjaolude tõttu.
Igasugune solidaarsusprintsiibi lõhkumine omab palju laiemaid mõjusid kui konkreetne erinevus maksulaekumises. Ühelt poolt tehakse uks lahti järgmistele maksuerisustele ning teisalt lõhutakse põlvkondade vahelist usaldust. Ning ka see viimane on midagi väärt. Küsige rahvastikuministrilt, kui ei usu.
Teine teema on taoliste maksumuudatuste tegelik mõju majandusele ja tööturukäitumisele. Ka tulumaksu langetamine pidi majandust elavdama. Aga ega keegi ometi siiralt usu, et hiljutine majandusbuum sündis tänu sellele? Ja kõik kinnisvarabüroode ja ehitusfirmade töökohad tekkisid tänu sellele? Ja kui see keegi seda usub, siis miks ometi praegu majandus kukkuma hakkas?
Teistele riikidele viitamine pole argument
Viitamine taoliste maksuerisuste olemasolule teistes riikides ei ole lõpuni tugev argument, sest siis tuleks arvesse võtta ka muud majandus-, sotsiaal- ja maksundusolud nendes riikides.
Vastama peaks ka küsimusele, mitu kõrgtasemega spetsialisti on tänu sotsiaalmaksu laele näiteks Hispaaniasse või Taani tööle läinud.
Kui selliseid inimesi on, siis oleks ehk asjakohane vaadata, kas ka Eestis oleks olemas struktuur taolistele töökohtadele ning millised on taolise hüve loomise muud mõjud. Kui neid inimesi ei ole, siis tuleb veelkord üle küsida, miks me seda diskussiooni peame.
ANDRES SIPLANE,
Erakonna Eestimaa Rohelised Pärnu piirkonna juht
