Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel rääkis teraviljakasvatuse teabepäeval, et Eesti teraviljakasvatajatel on tekkinud huvi tavalisest laiema reavahe kasutamise vastu.
Koppeli sõnul kasutakse Euroopa riikides edukalt laiema reavahega külve ning ka Eesti turule on jõdnud külvikud, kus külviridade vahe on senisest laiem. “Mõned Eesti põllumehed on üksikutel põldudel katsetanud laiema reavahe kasutamist. Eesti Taimekasvatuse Instituudis tehtud katsetes oleme proovinud tavalaiusest kaks ja kolm korda laiema reavahe kasutamist. Meie uuringute põhisuund on olnud kas ja kuidas tuleks laiema reavahe kasutamisel muuta külvatava seemne kogust ning kas ja kuidas mõjutab laiema reavahe kasutamine saagi suurust ja selle kvaliteeti,” rääkis Koppel.
“Katsetame teist aastat laiemat reavahet talinisul. Praegu on olemas vaid ühe aasta andmed, mille põhjal ei saa veel suuri järeldusi teha. Teise aasta andmed selguvad pärast saagikoristust ja siis oleme kindlasti oluliselt targemad,” lisas ta.
Koppel märkis, et esimese aasta andmetele tuginedes saab praegu väita, et väga lai vahe ehk 37,5 sentimeetrit on liialt lai, aga 25 sentimeetrise reavahega võiks teravilja küllalt edukalt kasvatada. “Võrreldes tavalise 12,5 sentimeetrise reavahega ei esinenud meie katses olulist saagi langust, küll aga paranes kvaliteet. Terad olid suuremad ja nende proteiinisisaldus kõrgem,” lisas ta.
“Kui algul kartsime, et laiema reavahe korral võib jääda umbrohtudele rohkem kasvuruumi, siis katsetes me seda ei täheldanud ja laiema reavahe kasutamisega ei kaasnenud umbrohtude suuremat levikut. Mõnevõrra vähem esines laiema reavahe korral taimehaigusi,” ütles Koppel.
JAAN LUKAS
