Esmaspäevast kolmapäevani viibis Põltsamaal Rootsi Solleftea kommuuni kolmeliikmeline esindus, kes huvitus Põltsamaa linna allasutuste tegemistest ning kelle peamiseks huviobjektiks kujunes Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus.
Rootsi külalised tõdesid, et Põltsamaa linn ja Solleftea kommuun sobivad omavahel suhtlema juba selle poolest, et on rahvaarvult ja mastaapidelt võrreldavad, ehkki Solleftea kommuun ületab nii rahvaarvult kui territooriumi suuruselt Põltsamaa linna. Eriti erinevad need kaks haldusüksust territooriumi poolest, sest Solleftea kommuun moodustab suuruselt seitsmendiku Eestist. Solleftea kommuunis elab umbes 20 000 elanikku, nendest kommuuni keskuses Sollefteas 12 000 elanikku.
Toimiv noortevahetus
Aastaid toimib Solleftea kommuuni ja Põltsamaa linna vahel noortevahetus ning seda tahavad Rootsi sõprusvalla esindajad ka jätkata. Noortevahetusest on huvitatud ka Põltsamaa linn ning Põltsamaa ühisgümnaasium.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et tal on hea meel sellest, et üsna lühikese aja jooksul on Solleftea komuuni esindajad leidnud võimaluse Põltsamaad külastada.
Eelmisel korral viibisid nad Põltsamaal möödunud aasta detsembris. Linnapea avaldas lootust, et kontaktid jäävad endiselt tihedaks ning tugevnevad aja jooksul veelgi. Teisipäeval Rootsi külaliste auks antud pidulikul õhtusöögil Põltsamaa kiriklas tõdesid meretagused sõbrad, et neile jättis tõeliselt hea mulje Põltsamaa muusikakoolis nähtud-kuuldud kammerorkester ja võimalusel sooviksid nad seda näha oma külalisena Sollefteas.
Külalistele jäid silma Eesti uusehitised
Mikael Sjölun lausus, et tema viibib Eestis teist korda, kuid kaks ülejäänud delegatsiooni liiget Sara-Kajsa Lundgren ja Örjan Abrahamsson külastavad Eestit ja Põltsamaad esimest korda. Mikael Sjölund oli kohal ka 2006. aastal, mil tähistati Põltsamaale linnaõiguste andmise 80. aastapäeva.
Külalisele hakkas seekordsel Põltsamaa külastusel silma, et nüüd asuvad uued kauplused keset linna ja kesklinn on saanud teistsuguse ilme. Tallinnas on neile silma hakanud sealsed uusehitised.
Aastate jooksul on palju muutunud ka selles, et kui alguses oli rõhk humanitaarabi saadetistel, siis nüüd siin taolist abi enam peaaegu ei vajata. Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus Rootsi sõpradel on Põltsamaa linna tegemistest palju õppida.
Kõige enam huvitas Rootsi külalisi Põltsamaa noortekeskuse tegevus, samuti tundsid nad huvi Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppetöö ja tegemiste vastu. Solleftea kommuuni esindajad külastasid ka Põltsamaa lossikompleksis asuvat Põltsamaa kunstikooli, Käsiteokoda, samuti veinikeldrit. Külalisi huvitas ka Põltsamaa spordihall.
Põltsamaa muusikakoolis tundsid nad enam huvi keel- ja puhkpilli erialade õppimise ning õpetamise vastu, sest Sollefteas pole keelpilli ja puhkpilli õppimine noorte seas populaarne.
Põltsamaa noortekeskuses jättis neile sügava mulje noortekeskuse juhi Heidi Paaborti energiline eestvedamine ning nad soovivad saata Solleftea kommuuni noori Põltsamaale kogemusi omandama, sest neil on seal plaanis noortekeskuse ehitamine. Õpilasvahetuse osas näevad Rootsi sõbrad varianti, kus Põltsamaa õpilane õpib ühe aasta Sollefteas ja aasta pärast viibib Rootsi noor Põltsamaal. Taoliselt plaanitakse õpilasvahetust põhjusel, et nii Eestis kui ka Rootsis annab tunda majanduslangus.
Mikael Sjölund märkis, et õpilaste vahetusele tuleks välja mõelda mingi kindel teema, millele vahetusõpilane keskenduks. Rootsi külalised jäid Põltsamaal nähtu ning kuulduga rahule ja kinnitasid, et kontakte jätkatakse ning püütakse veelgi tugevdada.
i
TOOMAS REINPÕLD
