Jõgeva kultuurikeskuses peetud metoodikapäeval-rahvusvahelisel konverentsil tutvustasid igapäevatööd lasteaiaõpetajad sõpruspiirkondadest ehk Kaarinast Soomes, Priekulist Lätis ja Kaišiadorisest Leedus.
Sündmuse ühe korraldaja, Palamuse lasteaed Nukitsamees õppealajuhataja Amino Põldaru sõnul oli rahvusvahelise konverentsi eesmärk laiendada teadmisi tänapäevase lapse vajadustest ja erivajaduste märkamisest. “Seoses pagulastemaatikaga oli soov saada teavet nende lasteaialaste õpetamise kohta, kes veel ei tunne põlisrahva keelt ega kultuuri. Valdkonda paremaks sisseelamiseks toimus enne konverentsi koolitusreis Kaarina lasteaedadesse, kus teistest maadest pärit lastel on igapäevases riigikeeles suhtlemises oluliseks abiks piktogrammid.”
Kaarina lasteaia õpetaja Johanna Uppa tutvustas konverentsil keskkonnaõpetuses kasutatavat rohelise pileti sertifikaadi metoodikat. Selgus, et rohelist piletit omavates lasteaedades on keskkonnanõukogu, mida juhivad lapsed. Nemad otsustavad, kuidas energiasäästlikum olla. Üheks ettevõtmiseks on energiasäästunädalad. Jälgitakse eriti, et asjatult ei põleks elektripirn ega voolaks kraanist vesi. Paberit ja paberist salvrätikud kasutatakse vaid vajadusel. Lasteaiarühmas sorditakse päeva jooksul tekkinud olmeprügi. “Rohelise pileti sertifikaadiga saaksid liituda ka Eesti lasteaiad,” ütles Amino Põldaru.
Kaišiadorise lasteaedade õpetajad rääkisid kogemustest Kimochi programmiga, millest on abi suhtlemisel erivajadustega ja suhtlemisraskustega lastel. Kimochi aitab mõista, kuidas laps end tunneb. Samuti aitab see lapsel ka oma vajadusi ning emotsioone väljendada. Alternatiiviks on leedulased loonud Tauškute (tõlkes jutupaunik), interaktiivse nuku, mis räägib leedu keeles.
Priekuli lasteaedade pedagoogid Lätist rääkisid, et nende kodukandi nimi tuleb sõnast rõõm ja rõõmu sümboliks on päike, mis paikneb ka Priekuli vapil.
Lätlased tutvustasid lasteaias tehtavat liivateraapiat, mis tähendab seda, et ühes lasteaia toas on lastele mängimiseks puhas ja pisikuvaba liiv, ning lapsed saavad seal oma maailma luua ning võivad ka soojustatud liiva sisse kaevuda. Lapsed tunnevad end sellises keskkonnas väga hästi. Liival on rahustav ja teraapiline toime. Samuti on Priekulis paiknevas lasteaias soolakamber, mille parimaks toimeks peavad lasteaednikud hingamisteede puhastumise kõrval laste unehäirete vähenemist.
Läti lasteaedades töötavad ka massažöörid. “Eesti lasteaedadesse oleks vaja füsioterapeute, et arendada ja tugevdada laste lihaskonda,” märkis Amino Põldaru.
Eripedagoog-psühholoog Tiina Kallavus esines konverentsil ettekandega tänapäevase lapse vajadustest ja erivajadustest ning meie võimalustest lapsi märgata ja toetada.
Soome, Läti ja Leedu lasteaiaõpetajad külastasid Jõgeva lasteaeda Karikakar, Põltsamaa lasteaedu Mari ja Tõruke, Sadala kooli lasteaiarühma ning Palamuse lasteaeda.
“Pärast ringkäiku toimunud ümarlaua arutelus selgus, etväliskülalistele meeldis Eesti lasteaedade ruumikus ja võimalus mängida looduses. Positiivset elevust tekitas Põltsamaa lasteaia laste võimalus ujuda linna ujulas (vana EPT bassein). Oldi vaimustuses ka lasteaia kõrvitsaprojektist. Selle raames panevad lapsed jogurtitopsi kasvama kõrvitsaseemne. Hoolitsetakse taime eest ja jälgitakse kasvamist. Taim viiakse hiljem koduaeda või tuttava aeda. Sügisel tuuakse tagasi suured kõrvitsad. “Nendest jätkub lasteaia toidulauale. Mis üle jääb, kingitakse Tallinna loomaaiale,” rääkis Tõrukese direktor Helje Tamme.
Jõgeva maavalitsuses külalisi vastu võtnud maavanem Viktor Svjatõšev andis ülevaate piirkonna möödanikust ja tänapäevast.
“Alusharidusega seotud teemadele keskendunud konverents pakkus huvi erinevatest maadest osalejatele. Loodetavasti korraldatakse selliseid sündmusi ühes või teises koostööpiirkonnas ka tulevikus. Nii avaneksid võimalused põhjalikumaks süvenemiseks huvitavatesse ja vajalikesse teemadesse,” ütles Amino Põldaru.
Nelja riigi lasteaednike metoodikapäev ja konverents sai teoks Palamuse lasteaia Nukitsamees, Palamuse valla ja Jõgeva Omavalitsuste Liidu koostöös. Sündmust rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Konverentsil oli üle saja kolmekümne osaleja.
JAAN LUKAS
