Sõpruse park 50 tähistamine

Reedel, 15. septembril kell 14 toimub Põltsamaal ühiskonnategelase, sportlase ja ajakirjaniku Ants Paju (1944–2011) eestvedamisel rajatud Sõpruse pargi 50. aastapäevale pühendatud tänuüritus.
Tallinna-Tartu maantee ääres Jõgeva-Põltsamaa teeristis (Puhu rist) asub unikaalne Sõpruse park, üheskoos istutatud puude, skulptuuriteosega „Tee Olümposele“ ja pronksi valatud kündva Kalevipojaga.
Parki, mis on kujunenud omamoodi dendroloogiliseks ajastukroonikaks, on tänaseks istutatud juba üle 6000 puu ning lisaks püstitatud mitmeid kauneid graniitskulptuure. Esimesed puud istutati Tallinna-Tartu maanteeäärsele rohealale 8. mail 1973.
Üsna pea sai paigast midagi enamat kui kohaliku rahva puhkeala. Linnapark hakkas muutuma ajaloolis-kultuuriliseks maastikuarhitektuuri teoseks, kui kasvama pandi esimesed nimelised puud ning hakati muulgi viisil jäädvustama.
Nüüd märgitakse poole sajandi möödumist legendaarse Ants Paju elutööd sümboliseeriva Sõpruse pargi rajamisest.
Puud kannavad pargis edasi Eesti jaoks oluliste inimeste ja sündmuste mälestust. Oma puu on siia kasvama pannud presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel, Olafur Ragnar Grimsson (Islandi), Vaira Vike-Freiberga (Läti) jpt. Parki on istutatud mälestuspuud Siberisse küüditatutele, M/S Estonia katastroofis hukkunutele, elundidoonoritele.
Rahvasaadikuid, kes 1991. aasta augustis hääletasid Toompeal Eesti iseseisvuse
poolt, meenutavad 69 tamme.
Puudele lisavad kaalu kivid kui igaviku sümbolid. Idee kaunistada parki kividega päädis rahvusvahelise graniitskulptuuride festivaliga, mille Ants Paju korraldas 2004. aastal. Nii sündisid esimesed kivist maastikumärgid, mida tänaseks leiab pargist väga mitmel kujul – näiteks mälestuskivi August Wilhelm Hupelile ja Peter Ernst Wildele, kes Põltsamaal eestikeelsele ajakirjandusele aluse panid, ja mälestusmärk looduskaitse suurmehele Jaan Eilartile.
Parki on püstitatud ka monument parvlaeval Estonia hukkunute mälestuseks ning
kompositsioon „Tee Olümpiale“, kuhu on raiutud kõigi eesti olümpiamedalistide nimed. Kõige mastaapsem teos pargis on aga pronkstaies „Kündev Kalevipoeg“ (autor Tauno Kangro), mis võtab kokku nii Põltsamaa põlise olemuse kui eestlase maalähedase elu. Parki rajatud lipuväljak hoiab elus Emilie Beermanni mälestust, kes Põltsamaal Eesti esimese rahvuslipu õmbles.
Reedesel tänuüritusel saavad sõna Põltsamaa vallavolikogu esimees Reet Alev, Eesti Olümpiakomitee esimees Urmas Sõõrumaa, olümpiavõitja ja EOK sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanter, 20. Augusti Klubi esindaja Ants Veetõusme ja Ants Paju tütar Angela Rehi. Ants Paju meenutab ja räägib Sõpruse pargist Tiit Lääne, kes on ka päevajuht.
Tänuürituse lõpetab Põltsamaa kultuurikeskuse poolt ettevalmistatud kontsert.
VOOREMAA