Ligemale 53 aastat tagasi, 1958. aasta oktoobris esietendus Soomes Turu Linnateatris Oskar Lutsu „Kevade” põhjal loodud lavastus. Möödunud nädalal käis Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi kolmeliikmeline esindus külas selles lavastuses kaasa teinud näitlejatel Salme Karppinenil, Rauli-Pertti Sabellil ja Tiina Rinnel ning salvestas muuseumis tuleval aastal avatava videonäituse tarvis nende mälestusi.
7. septembril 2012 avatav videonäitus käsitlebki Lutsu Kevade” elu Eesti ning meie põhja- ja lõunanaabrite teatrilavadel. Näituse jaoks videomaterjali kogumist alustati jaanuaris Lätist, nüüd siis võeti ette reis Soomemaale. Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali toetusel teoks saanud reisile eelnes päris pikk eeltöö.
“Seda, et Turu Linnateatris 1950. aastate lõpus “Kevadet” mängiti, teadsime varem,” ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann. “Pöördusimegi teatri poole palvega saata meile toonase lavastuse kohta käivaid fotosid ja arvustusi ning koopia kava- ja müürilehest, ent sealt soovitati meil hoopis Turu Linnaarhiiviga kontakti võtta. Linnaarhiivist saadud materjalide põhjal saime teada, et “Kevade” oli esietendunud Turus mitte 1959. aastal, nagu me senini teadsime, vaid juba 1958. aastal. Tänu kavalehe koopiale saime teada lavastuses kaasa teinud näitlejate nimed ning asusime neid otsima.”
Soome Näitlejate Liidu kaudu saadigi kolme näitleja, Teelet kehastanud Salme Karppineni, Arnot kehastanud Rauli-Pertti Sabelli ja üht nimetut koolitüdrukut mänginud Tiina Rinne kontaktandmed. Esimene neist elab Kotkas, teine Turus ja kolmas Helsingis. Külla sõideti neile samuti kolmekesi: teekonna tegid kaasa muuseumi direktor Arne Tegelmann, arendus- ja projektijuht Janek Varblas ning sekretär-klienditeenindaja Gerda Nõmmik, kel soome keel paremini suus kui kahel eelmisel.
Mängiti ooperilaval
Enam kui poole sajandi tagusest lavastusprotsessist ei mäletanud eakad näitlejad, kellest üks, peatselt kaheksakümneseks saav Rauli-Pertti Sabelli ka üpris kehvas tervislikus seisundis viibib, just väga palju. Küll aga rõhutasid seda, et lavastaja Joukko Paavola oli suur Eesti-fänn ning võis just seepärast soovida eestlaste silmis nii olulist kirjandusteost lavale tuua. Ja muidugi aitas “Kevade” täita teatri enda võetud kohustust hoida pidevalt mängukavas laste- ja noorsoolavastusi.
Veel mäletati seda, et Turu Linnateater võttis mingil määral „šnitti“ Eesti Draamateatri 1954. aastal välja toodud Kulno Süvalepa ja Kaljo Kiisa “Kevade” lavastusest. Tallinnast saadeti selle lavastuse fotosidki. Ilmselt kasutati Turus ka sama dramatiseeringut.
Et Turu Linnateatri hoone põles 1954. aastal maha ja uus avati alles 1962. aastal, tekkis Palamuse muuseumi töötajatel õigustatud küsimus, et kus siis “Kevadet” mängiti. Asjaosalised mäletasid, et Turu ooperiteatris. See tähendas, et lava ees haigutava orkestriaugu tõttu tuli näitlejatel tegutseda suhteliselt napil pinnal. Ka dekoratsioonide hoidmiseks polnud võõras majas kuigi palju ruumi, sestap antigi mingi arv etendusi suhteliselt lühikese aja jooksul ära ning siis läks lavastus mängukavast maha.
Peale kõnealust lavastust puudutavate detailide kuulsid Palamuse muuseumitöötajad eakatelt soome näitlejatelt muudki huvitavat. Rauli-Pertti Sabelli („Kevade“ kavalehel figureeris ta küll lihtsalt Rauli Pertti nime all) on, nagu selgus, kaasa teinud ka mõnes Hugo Raudsepa loomingu põhjal tehtud lavastuses. Tegelikult on ta aga diplomeeritud laulja, täpsemalt tenor, kes esinenud ka koos Georg Otsa ja Tiit Kuusikuga.
Soomlaste Sallo
82-aastane Tiina Rinne on aga kolmest külastatud näitlejast praegu vaieldamatult tuntuim. 1984. aastal tunnustati teda Pro Finlandia medaliga, viimased kuusteist aastat on ta aga Soome kodudes iganädalane telekülaline nagu meil Helgi Sallo: ta teeb nimelt kaasa YLE TV1 seriaalis “Kodutänav” (“Kotikatu”), mis sealmail niisama populaarne nagu meil “Õnne 13”.
Tiina Rinnel olid ka soojad suhted mitme meie kultuuritegelase, näiteks legendaarse näitlejatari Salme Reegi ja kunstiteadlase Villem Raamiga ning ta tundis muret, kas mõni raamatukogu või muuseum võiks enda hoolde võtta viimase poolt talle saadetud kultuuriloolise väärtusega kirjad.
Ent tulgem tagasi Turu Linnateatri “Kevade” lavastuse juurde. Artikleid ilmus selle kohta rohkem kui üks. TSi varjunime kasutanud Teppo Samooja kirjutas näiteks 1958. aasta 19. oktoobri Turun Sanomates, et “Kevade” lavastuste edu Eesti teatrites on seletatav sellega, et materjal on eestlaste jaoks nii “oma ja soe”.
“Meile seevastu on näidend oma südamlikust toonist hoolimata ainult materjalihunnik, kotitäis vennasrahva muinasleide. Laval on ta erakordselt nõrk ja elutu,” kirjutas Samooja kriitiliselt. Põhjuseks pidas ta seda, et “Kevade” kui proosateos kaotab lavale ümber seades palju, kuna seal napib seda, millest psühholoogiliselt usutavat süzheed ja dramaatilist arenguliini vormida. Samas tunnustas arvustaja Jouko Paavolat lavastusse pandud vaeva ja hella hoole eest ning mitmeid osatäitjaid toredate rollide eest.
Nüüd, mil naabrite juures käidud, keskenduvad muuseumitöötajad materjali kogumisele Eesti teatrites välja toodud “Kevade” lavastuste kohta. Kahe siinse näitleja meenutused on tegelikult juba salvestatud. Mai keskel Euroopa muuseumide öö tähistamise ajal viibisid nimelt Palamuse muuseumis külas Pärnu Endla teatris 1996. aastal Teelet kehastanud Liisa Aibel ja Viljandi Ugala 2002. aasta lavastuses Arnot kehastanud Erni Kask, kes on mõlemad praegu Rakvere Teatri näitlejad. Paljude teiste intervjueerimine seisab veel ees. Intervjuudest ja lavastuste videosalvestistest (uuemate lavastuste kohta on needki olemas) monteeritakse kokku umbes 45-minutine lint, millest saabki videonäituse põhieksponaat. Välja pannakse ka fotosid, artikleid, kavasid ja müürilehti. Sedalaadi materjaliga aitab Teatri- ja Muusikamuuseum.
“Kevade” lavastus Turu Linnateatris
-
Esietendus 1958. aasta oktoobris
-
Lavastaja Jouko Paavola
-
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>Lavakujundus: Kaj Puumalainen
-
Kostüümikunstnik Helvi Salo
-
Dramatiseeringu tõlkija Raili Kilpi-Hynynen
-
Osades Alpo Viika (köster), Eino Raita (õpetaja Laur), Emil Saarinen (Lible), Rauno Kuosmanen (Toots), Rauli Pertti (Tali), Matti Pihlaja (Kiir), Salme Karppinen (Teele) jt
RIINA MÄGI
