Tänavu detsembris tähistatakse Siimustist pärit keeleteadlase ja pedagoogi, Eesti-Soome silla rajaja Eeva Niinivaara 110. sünniaastapäeva. Juubeliaasta avalöögiks oli möödunud neljapäeval Siimusti algkoolis peetud omaloomingupäev “Mina ja Soome”, millel osalesid ka Päijät-Häme Tuglase Seltsi ja Soome Instituudi esindajad ning Eeva Niinivaara vennatütar Maret Terav.
Omaloomingupäeva eel kutsuti õpilasi üles kirjutama esseesid teemal “Mina ja Soome”. Üleskutset järgisid viie kooli — Jõgeva Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Gümnaasiumi, Vaimastvere kooli, Siimusti lasteaed-algkooli ja Esku-Kamari kooli — õpilased. Iga kooli paremate kirjutajate esseesid sai omaloomingupäeval autorite endi ettekantuna kuulda.
Kui 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Soome eestlaste jaoks koht, kus käidi “kapitalismi lõhna nuusutamas”, siis nüüd minnakse põhjanaabrite juurde eelkõige tööle — juhul, kui kodumail tööd ei leidu või kui selle eest saadav palk ei rahulda. Ka õpilaste esseedes peegeldus suhe Soomesse kui paika, kus nende või nende sõprade vanemad tööl käivad.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasele Kristian Käreskile oli Soomes töötaval isal külas käies silma hakanud, et sealsed inimesed oskavad enam väärtustada perega koos oldud aega ning on üksteise suhtes sallivamad ja hoolivamad. Tema koolikaaslane Merilin Antonov lisas, et soomlased väärtustavad ka oma riiki ning on selle üle uhked.
“Kui aga Soomes teed küsida, siis juhatatakse seda väga põhjalikult ja kannatlikult,” kinnitas Merilin.
Kõige sügavama ja inforikkama sissevaate Soome ühiskonda tegi Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Aneta Marttila. Temal on seda maad paremini tundma õppida aidanud tema Soomes elav isa, kelle soontes voolab nii soome kui ka rootsi verd. Tema kaudu on Aneta õppinud tundma valu, mis pesitseb soomlaste südamesopis sellepärast, et nad Teise maailmasõja ajal osast Karjalast ilma jäid. Soome praegust kontuuri kaardil võrdlevad nad kleiti kandva tüdrukuga, kellel puudu üks käsi – seesama osa Karjalast. Soome põhjaosas laiuv tunturi on Aneta sõnul Soomele niisama iseloomulik nagu vooremaastik Eestile. Mis aga skandaalsesse Sami Lotilasse puutub, siis pidavat enamik soomlasi teda haige suhtumisega tüübiks.
Kui Aneta kirjutas oma essee igasuviste Soome-reiside kogemuste põhjal, siis Vaimastvere kooli õpilane Kertu Mikko kirjutas sellest maast vahva fantaasialoo, olemata seal veel käinudki.
Vaade teiselt kaldalt
Ent vaade üle Soome lahe ei jäänud omaloomingupäeval sugugi ühesuunaliseks: lisaks sellele, kuidas eesti lapsed näevad Soomet, said kuulajad teada ka seda, kuidas näeb üks küpsemas eas soomlanna Eestit. Päijät-Häme Tuglase Seltsi juhataja Leili Kujanpää oli nimelt andnud seltsi liikmele Anna Lakomäki-Salomaale ülesande kirjutada eestikeelne essee teemal “Eesti ja mina” ning see ka Siimustis ette kanda.
Anna puutus eesti keelega esimest korda kokku 1960. aastatel Jyväskylä ülikoolis õppides. Sealne eesti keele lektor Leho Võrk õpetanud soomlastele “õ”-häälikut nii, et soovitanud panna “e” üteldes pliiatsi hammaste vahele.
“Eesti keele vastu ei tekkinud mul sugugi armastust esimesest silmapilgust,” tunnistas Anna. “Ent siis, kui mu tütrel avanes 1990. aastate keskel võimalus Tartu Ülikooli õppima tulla, hakkasin ka mina regulaarselt Eestis käima ja armusin teie maasse. Siis tärkas tõsiselt ka keelehuvi. Üksikute viisakusväljendite teadmisest enam ei piisanud. Ma tahtsin lugeda ajalehti, aru saada teatrietendustest jne. Nüüd olen mitu aastat rahvaülikoolis eesti keelt õppinud ning tema poolt Eestis korraldatavad suvekursused on muutunud minu jaoks suve oodatuimaks sündmuseks.”
Põnevalt rääkis oma Eesti-kogemustest ka praegu Soome Instituudi Tartu osakonnas praktikal olev soomlanna Laura Vesanto. Tema ütles välja ka lihtsa tõe, et inimesi on kahte liiki: need, kes hakkavad võõrale maale sattudes kohalikes inimestes ja oludes vigu otsima, ning need, kes oskavad uues keskkonnas nautimist väärivaid momente näha. Ta ise kuulub teiste hulka.
Eesti-sõbrad ja kapieestlased
Leili Kujanpää sõnul on Päijät-Häme Tuglase Seltsis 155 liiget. Wellamo rahvaülikoolis ja koolituskeskuses Salpaus tegeleb aga Leili käe all eesti keele ja kultuuriga 54 inimest. Lisaks sellele annab ta nn kodukeele tunde Soome elama läinud eesti perede lastele. Viimase tegevusega kaasneb peale rõõmu ka üsna palju stressi, sest lapsed võtavad oma probleemid keeletundi kaasa. Ning probleeme võõrasse keskkonda sattunud ja senised sõbrad kaotanud lastel üldjuhul jätkub.
“Kui täiskasvanud saavad tavaliselt sisseelamiseks abi psühholoogidelt ja teistelt nõustajatelt, siis lapsed jäetakse tihti oma muredega üksi. Keeletund ongi see ainus koht, kus nad neist rääkida saavad. Iseasi, et mõned vanemad ei lasegi lapsi eesti keele tundi, vaid arvavad, et parem on, kui nad võimalikult kiiresti soomestuvad. Mina nimetan selliseid eestlasi kapieestlasteks,” ütles Leili Kujanpää, kes ka ise on rahvuselt eestlanna.
“Täiskasvanud keeleõppijatega tegelemine on aga puhas rõõm. Neist on kujunenud nii tore sõpruskond, et pean neile tunnis ka lihtsalt omavahel suhtlemise aega jätma. Rõõm on ka Eestis ja eriti Siimustis käia. Siinse raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov teeb väga tänuväärset tööd, korraldades Eeva Niinivaarale pühendatud üritusi ning sisustades tema tuba. Olen Eestis ja mujal päris palju väikemuuseume näinud, ent kaugeltki kõigis pole sellist soojust ja elavat hingust kui Tiina rajatud Niinivaara toas.”
Omaloomingupäeval kõneldu tõestas, et Eesti-Soome kultuurisild, mille rajamisel Eeva Niinivaaral suur roll oli, on endiselt tugev, st et vaatamata avardunud võimalustele suhelda mistahes ilmanurga inimestega, jätkub endiselt eestlasi, kelle jaoks on olulised just suhted soomlastega ning vastupidi.
Ei mindud omaloomingupäeval mööda ka Eeva Niinivaara isikust. Tema lapse- ja noorpõlvele aitasid valgust heita kaks teatraliseeritud etteastet, milles Monika Maasing ja Väino Siimann vastavalt Eeva Niinivaaraks ja tema vanaisaks Mart Pälliks kehastusid. Omalt poolt lisas huvitavaid fakte Eeva Niinivaara vennatütar Maret Terav. Jõgeva Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Helge Maripuu andis aga teada, et 8. detsembril saavad Eeva Niinivaara 110. sünniaastapäevale pühendatud üritused järje nimetatud koolis toimuva ülemaakonnalise õpilaskonverentsi näol.
i
RIINA MÄGI
