Soola liigtarbimine kurnab keha

Tervise Arengu Instituut alustas taas soolateemalist teavituskampaaniat, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada soola tarbimist.

Inimesed tarbivad soola palju enam, kui nad ise arvavad. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatada veelgi raskemate tüsistuste võimalusi.

Umbes 80 protsenti soolast saame me poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline lugeda pakenditelt toodete soolasisaldust ning valida vähem soola sisaldavad tooted. Kui inimesed pakenditel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuseks avastada, kui palju soola sisaldavad ka need tooted, millest seda esmapilgul ei oskaks arvatagi – näiteks hommikusöögihelbed.

Pakenditel võib soolasisaldus olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldust ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele. See on kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt “vähesoolane”, “lahja” vms. Teistel juhtudel on naatriumikoguse märkimine vabatahtlik.

Selleks, et pakendei kirjas olevat oleks lihtsam lugeda, on Tervise Arengu Instituut välja töötanud nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatava soolakalkulaatori, mis võimaldab toitude soolasisaldust võrrelda juba poes. Samuti arvutab see välja söödud toidust saadud soolakoguse ning võrdleb maksimaalselt lubatuga. Soolakalkulaatori saab alla laadida veebilehelt www.toitumine.ee või Google Play’st.

Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste) ja puljongikuubikud.

Soolatarbimise vähendamine on üks lihtsamaid viise ennetada  vererõhu tõusu ja vähendada seeläbi neeruhaiguste, insuldi ja südame-veresoonkonnahaiguste ohtu, mis on Eestis peamisteks surmapõhjusteks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil kahandab soola tarbimise vähendamine 5 grammini päevas insuldiohtu 23 protsendi ja südame-veresoonkonnahaiguste üldist määra 17 protsendi võrra.

Kuigi Eesti koguselised tarbimisnumbrid pole välja arvutatud,  võib arvata, et oleme samal tasemel ülejäänud Euroopaga, kus tarbitakse keskmiselt 10-15 g soola päevas, mis ületab mitmekordselt lubatud päevanormi. Keskmiselt võiks inimene iga oma keha kilogrammi kohta  saada ööpäevas maksimaalselt 35 mg naatriumi. Kõikidest allikatest kokku saadava soola (ehk naatriumkloriidi) ööpäevane maksimaalne lubatud kogus on täiskasvanud inimesel seega umbes 5 grammi. Seda on ühe triiki täis teelusika jagu.

i

TAGLI PITSI, Tervise Arengu Instituudi ekspert