Juba postkastidesse potsatanud esimesed soojaarved on vähemasti Jõgeva linnas mitmesaja krooni võrra suuremate numbritega kui mullu samal ajal. Tsentraalse kaugkütte hind kerkib nagu pärmitainas soojas toas. Maakonnakeskuses on aastaid arutatud kohalikule küttele ehk hakkepuidule üleminekut. Muidugi tuleb investeering tarbijal kinni maksta, seetõttu jääb oodatav hinnalangus tulevikus vaid kümne protsendi kanti. Aga hea seegi.
Sellepärast on kõikvõimalike alternatiivenergia võimaluste kasutamise uurimine igati teretulnud. Ka Mustvee jaoks.
Maaülikooli teadlased töötasid suvel kolm kuud koos Saksa kolleegidega Alam-Pedja looduskaitseala lähistel Altnurga külas mobiilse kombiseadmega, mida kutsuti Siniseks Konradiks. Kahte merekonteinerisse paigaldatud uudse tehnoloogiaga kombiseade tootis samaaegselt biogaasi ja tahket kütust. Poollooduslikelt rohumaadelt saadud silo uhuti kuuma veega ja seejärel jagati tigupressiga vedelikuks ja tahkemaks osaks. Vedelikust kääritati kohapeal biogaas, mida tarvitati vajaliku vee soojendamiseks ja tahke osa kuivatamiseks. Miks mitte kasutada näiteks tulevikus Puurmani asula kütmiseks Alam-Pedja luhtade heina, kui tehnoloogia ennast õigustab? Soojaarved jäävad kindlasti väiksemaks.
11. november 2010
