Antoine de Saint-Exupery jutustuses “Väike prints” avaldab rebane nimitegelasele saladuse: ta kinnitab, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Kuremaa lossis toodi mõned tähtsad asjad, mis senini silmale nähtamatud olid, ülemöödunud nädalal päevavalgele.
Kui Vooremaa sündmuskohale jõudis, olid Kuremaa lossi esimese korruse fuajees askeldamas Tartu kõrgema kunstikooli maalimise ja maalingute restaureerimise osakonna erialaõppejõud Heli Tuksam ja neli sama osakonna tudengit: Reelika Tooming neljandalt kursuselt ning Egle Mikko, Liina Talts ja Marju Must kolmandalt kursuselt. Pahtlilabidad käes, kraapisid nad maha hilisemaid viimistluskihte, et uurida, millised on fuajee seinad varem välja näinud. Heli Tuksam ja Reelika Tooming toimetasid välisuksest paremale jääva seina kallal, ülejäänud turnisid vasakpoolse seina äärde püstitatud tellingutel.
Kuremaa lossi laskis püstitada omaaegne Liivimaa maamarssal Alexander von Oettingen ja see valmis 1843. aastal. Heli Tuksami ja Reelika Toominga uurimistöö näitas, et lossi fuajee oli algselt kujundatud roosades ja hallides toonides.
“Sellist värvikombinatsiooni kasutati tollal tihti ning sageli kaunistasid selliseid ruume ka maalitud sambad, rustika või marmoreering,” ütles Heli Tuksam. “Sambaid pole ma praeguseks veel leidnud, ent põrandani ulatuv marmoreering on küll näha.”
Kui parempoolne sein oli plaanis põhjalikumalt avada, siis vasakpoolse seina uurijad piirdusid väiksemate sondaažiavadega ning jäid pidama algsest veidi hilisemal värvikihil. Ja sealt tuli nähtavale jõuline rohekas toonis juugendstiilis ornament. See stiil oli omane 19. sajandi lõpukümnendile ja 20. sajandi algusele.
Osade põhjal tervik
“Uskusin, et siin mingi muster on, aga kujutasin ette, et see on soliidsem. Sellist juugendlikku “möllu” ma küll ei oodanud,” ütles Heli Tuksam.
Tema sõnul on sondaažiavadest paistvate fragmentide põhjal võimalik kokku panna tervikkujutis, sest sedalaadi ornamendile on alati omane mingi kompositsiooniline korduvus. Tervikpilti aitas antud juhul kokku panna kolmanda kursuse tudeng Randar Jõgar, kes konstrueeris arvutisse fuajee 3D mudeli ning asus siis sondaažiavadest leitud mustrifragmente virtuaalseintele paigutama.
Tartu Kõrgema Kunstikooli rahvas kutsuti lossi fuajee seinu uurima sellepärast, et lossi omanikul, Jõgeva vallal, ja lossi haldaval sihtasutusel Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus on plaan fuajee ära remontida.
“Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere oli see, kes avaldas arvamust, et seinu tuleks enne remonti uurida, ning viis meid ka kokku Tartu Kõrgema Kunstikooli inimestega, kellega tal varasemast hea koostöö välja kujunenud,” ütles Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhatuse liige Annika Tagaküla.
“Tõenäosus, et me siit midagi huvitavat leiame, oli suur,” tõdes Heli Tuksam. “Ei saa ju olla, et nii uhkes lossis maalinguid pole. Tegelikult vääriks terve see hoone põhjalikumat uurimist.”
Lapsena ei hinnanud
Nii Heli Tuksam, Annika Tagaküla kui ka vallavalitsuse ehitus- ja majandusspetsialist Aavo Välba ja Uuno Laul (nemadki käisid ülemöödunud nädalal kunstikooli rahva toimetamist kaemas) avaldasid arvamust, et vana dekoori näidiseid tuleks remonditud fuajees kuidagi eksponeerida, ent kuidas seda nii teha, et kahest erinevast ajastust pärit näidised omavahel kenasti haakuksid, on n-ö miljoni dollari küsimus. Vastust hakkab sellele otsima põhiliselt Reelika Tooming, kellel on valmimas täpselt teemakohane, st sondaažide retušeerimist ja eksponeerimist käsitlev lõputöö.
Reelika Tooming on Jõgevamaalt pärit ja kuna tema tädi elab Kuremaal, on ta selles paigas päris palju käinud.
“Lapsena ei osanud ma arugi saada, kui suur väärtus siin lossi näol seisab. Nüüd kogesin tõelist vau-efekti,” ütles Reelika Tooming.
“Kui vanas mõisas on kõik uus, siis on see igav mõis. Kui näed seal aga ehedat ajalugu, näiteks vanu dekoorifragmente, siis on see hoopis teine asi,” lisas Heli Tuksam.
RIINA MÄGI
