Maisi kasvatavatel põllumeestel on praegu põhjust rõõmustada. Niiskete ja jahedate ilmade tõttu kiduraks jääma kippunud põllukultuur on viimaste päevade soojuse ja päikesepaiste mõjul jõudsalt kasvama hakkanud.
Maisi kasvatamisega tegeleva aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on mais lõunamaisema päritoluga kultuur, mis eelistab kõrgemaid temperatuure.
Soe pani maisi kasvama
?Et tänavu oli jaanipäeva paiku temperatuur vaid mõne kraadi võrra kõrgem kui eelmise aasta jõulude ajal, polnud loomulikult põhjust korralikku maisikasvu loota. Taimed olid justkui stressis, viimaste päevade soojusega on need aga märgatavalt kosunud. Võib öelda, et mais tuleb mühinal.?
Paal märkis, et aktsiaseltsis Pajusi ABF kasvab tänavu maisi rohkem kui kahesajal hektaril. Põltsamaa valla osaühingus Viraito on käesoleval aastal 36 hektari suurune maisipõld. ?Mida kõrgem temperatuur, seda paremini mais kasvab ja põuda talub see põllukultuur märksa paremini kui liigniiskust,? ütles ettevõtte juhataja Toivo Kens.
Kosutatakse leheväetisega
?Tänavu kevadel ja suve alguses kippus mais olema üsna viletsa väljanägemisega. Olukorra päästmiseks väetasime maisipõlde leheväetisega. Nüüd, kus ilmad on soojaks ja kuivaks muutunud, võib loota, et mais on kriisiseisust välja saamas,? lausus põllumajandusettevõtja.
Kas osaühingus Sadala Agro kosutatakse maisipõlde leheväetistega. ?Väetistest olulisemad ja esmatähtsad on aga maisile soojad ilmad,? nentis Sadala Agro juhataja Ahti Kalde. Vaimastvere Agros maisipõldudel leheväetist ei kasutata. ?Enne külvi panime maisipõldudele läga, külvi ajal aga standardväetisi. Ka meie põllumajandusfirmas on soojad ilmad maisi jõudsalt kasvama pannud,? ütles juhataja Jaanus Teras. ?Kasvatame maisi kolmandat aastat ja 50 hektaril. Mais on lüpsilehmadele väärtuslik toit, mis tasakaalustab hästi toiduratsiooni,? lisas ta.
JAAN LUKAS
