Eesti ekspordi jaoks oli august rekordiliselt hea kuu. Küll on oluliselt muutunud Statistikaameti hinnang varasemate kuude kaubandusstatistikale ja haihtunud varasemate kuude positiivne trend. Peamine stsenaarium on täna siiski Eesti ekspordi kasvu kiirenemine, mida toetab suurem nõudlus Skandinaaviamaades.
Möödunud nädalal avaldatud andmed augusti kaubaekspordi kohta olid üllatavalt positiivsed. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurenes eksport lausa 12 protsenti, seejuures Eestis toodetud kaupade eksport koguni 14 protsenti. Suurima panuse kasvu andis elektrimasinate, peamiselt telekommunikatsiooniseadmete, 27,4 miljoni euro võrra kasvanud eksport. Võrreldes 2015. aasta augustiga, kasvas elektrimasinate väljavedu 13 protsenti. Tugev kasv on seda huvitavam, et tööstus-statistika põhjal oli suvekuudel elektroonikatööstuse tootmismaht eelmise aasta omast madalam. Vaadates elektrimasinate ekspordi muutust riikide lõikes, peegelduvad selles viimase aja uudised valdkonna suurtootja tootmistegevuse ümberkorraldamise kohta. Kui varasemalt suundus suur osa töödeldud telekommunikatsiooniseadmetest tagasi Rootsi, siis selle aasta augustis vähenes elektriseadmete eksport Rootsi 10 miljoni euro võrra, kuid kasvas 31 miljoni euro võrra Mehhikosse, kus asub samuti ettevõtte suur tootmisüksus.
Kodumaistest tööstusharudest tegi augustis suurepärase tulemuse Eesti puitmajatööstus. Muude tööstustoodete ehk põhiosas valmismajade ja mööbli eksport suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes koguni 36 protsenti ehk ligi 26 miljoni euro võrra. Vaadates eksporti detailsemalt, tuli peamine kasv just valmismajade müügi suurenemisest, mis kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes 17,3 miljoni euro võrra ehk pea kahekordistus. Üle viie miljoni euro võrra suurenes ka erinevate mööblitoodete väljavedu. Valmismajade müügi kasv tuli pea täielikult Skandinaavia turult – Norra suurenes eksport 10 miljoni võrra ja Rootsi 6 miljoni võrra.
Muudest kaubarühmadest suurenes 10,5 miljoni euro võrra sõidukite ja muude transpordivahendite väljavedu. Kuigi ka Eestis toodetud haagiste müük kasvas enam kui miljoni euro võrra, tuli tõus peamiselt sõiduautode, mida Eestis teatavasti ei toodeta, ekspordi suurenemisest Leetu ja Lätti. Eesti päritolu kaupade ekspordi puhul väärib märkimist veel mineraalsete kütuste väljaveo oluline suurenemine, mida toetas elektrienergia pea viiekordistunud eksport, kuid ka põlevkiviõli ekspordi kasv eelmise aasta augustiga võrreldes.
Kaubarühmi, mille eksport eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes, leidus väga vähe. Eesti päritolu kaupade puhul väärib märkimist loomsete toodete, peamiselt kalade, kuue miljoni euro võrra vähenenud eksport, samuti ligi kahe miljoni võrra vähenenud erinevate masinate ja seadmete eksport.
Tähelepanuväärselt on statistikaamet teinud suuri korrektuure viimaste kuude väliskaubandusstatistikas. Kui varasemalt näitas vähemalt Eestis toodetud kaupade eksport selgelt positiivset kasvutrendi, siis uuendatud andmetel on eksport aasta kaheksa kuu põhjal napilt plussis.
Koos ekspordi paranemisega on sellel aastal teinud tugeva tõusu ka import, mis on kaheksa kuu põhjal jooksevhindades kasvanud 2,4 protsenti. Positiivse poole pealt on impordi kasvu toetanud suuresti kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mida tuleks käsitleda investeeringuna tulevikku.
Koos palgakasvuga on oluliselt kasvanud ka nõudlus sõiduautode järele, mille import on suurenenud 15 protsenti ja küündis augusti lõpu seisuga pea 0,5 miljardi euroni. Loodetavalt võimaldab kapitalikaupade näol imporditud tehnoloogia ettevõtetel loodavat lisandväärtust kasvatada, mille najal saaks jätkuda ka tarbimise kasv.
Kaupade ekspordist kiiremini on sellel aastal suurenenud teenuste eksport turismi näol. Perioodil jaanuar-august ööbis Eesti majutusasutustes pea 170 000 välismaalast enam kui samal ajavahemikul eelmisel aastal. Absoluutarvudes on enim suurenenud Eesti suurimate külastajate, soomlaste, ööbimiste arv Eesti majutusasutustes – 64 000 võrra ehk kasv viis protsenti. Märkimisväärselt on tõusnud ka sakslaste huvi Eesti külastamise vastu, mida väljendab 11 protsenti ehk 19 000 võrra suurenenud ööbimiste arv. Sarnaselt Eestile on kiire palgakasv parandanud võimalusi reisimiseks ka teistes Balti riikides. Leedust pärit külastajate ööbimiste arv on sellel aastal suurenenud lausa 30 protsenti. Kokku peatus ajavahemikul jaanuar-august majutusasutustes 80 000 Leedust pärit külastajat. Leedulastest kaks korda sagedamini külastasid Eestit Läti turistid, kelle ööbimised on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 11 protsenti. Olulistest lähteriikidest on üheksa protsenti suurenenud ka Rootsist pärit külastajate ööbimised. Venemaalt pärit turistide ööbimisega visiidid on samal perioodil protsendi võrra kahanenud, kuid võrreldes kunagise 40 protsendilise langusega, on olukord selgelt stabiliseerunud.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
