Vaatamata sellele, et september kostitab meid suvepalavusega, on suures osas suvine rändamine lõppenud ning võib juba tasahilju suvisest turismihooajast tähelepanekuid teha. Maailm on muutumises ja ka paljusid väärtusi hinnatakse teistmoodi kui varemalt. Juba on suur hulk neid, kes loobuvad kaugele sõitmisest ning veedavad puhkuse taas kui mitte suvilas või maamajas, siis vähemalt lähikonnas.
Jõgevamaal mõned aastad tagasi alustanud Kebeli talu perenaine Ruth Ruusmäe, kes elukaaslase Tõnu Sepaga saabus meie maile Ida-Virumaalt, on üllatunud, kui palju sel aastal oli meie omi inimesi nende juures aega veetmas.
Puhata saab ka kodu lähedal
„Suvi oli väga tore,” kinnitas Ruusmäe. „Ma ei ütleks, et rahvast oleks olnud ootamatult palju ja selles osas, et meid tuntakse, arvan, oleme endale ka nime teinud. Inimesed juba teavad ja räägivad teistele ka oma kogemusest ja on jäänud rahule. Oli ka välismaa kliente, kes on leidnud tee üles Puhka Eestis portaali kaudu. Külalisi oli ka Šotimaalt ja Saksamaalt, kõige kaugem klient oli Iisraelist. Neil külastajatel, kes on Jõgevamaalt, on põhimõtteks just see, et milleks peaks minema kuhugi kaugele, maksma transpordi eest, kui võib tulla kellegi tallu ja saada kõik, mida puhkuseks vaja, lähedalt kätte.”
Ruth Ruusmäe lisas, et ega tal endal puhkemomenti terve suve jooksul ei tekkinud ning kinnitas, et nende ettevõtmisel ei ole tegevust õnneks ainult suvisel kõrghooajal ja tegevusi jagub ka siis, ilm õues rohkem miinuse poole kipub. Ta toob ära töötubade ja erinevate mängude korraldamise, mis aastaajast ei sõltu.
Tendentse, et puhkamisharjumised on muutumises, on veelgi. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu president Peter Roose kirjeldas oma ülevaatlikus arvamusloos ERR-i uudisteportaalis, et ettevõtjate tagasiside põhjal võib nentida, et Eestit hakkab üles leidma nn vastutustundlik reisija.
„Ootused hotellidele, restoranidele ja kõigile teenusepakkujatele on järsult liikunud selles suunas, et tahetakse aru saada, milline on reisija ökoloogiline jalajälg,” kirjutas Roose. „Tahetakse kohalikku toorainet ja avaldada vähem reisimisest tingitud mõju keskkonnale.”
Kliimamuutus tuleb kasuks
Roose kirjutab veel, et Eestis reisiv meie oma inimene on Eesti turismitööstuse, eeskätt linnadest väljaspool asuvate väiksemate kohtade suur fänn ja see teeb talle vägagi rõõmu. Seda kinnitab ka kuust kuusse siseturistide arvu kasv, näidates poole aasta kokkuvõttes üheksa protsenti paremat tulemust kui eelmisel aastal.
Mingis mõttes on kliimamuutused rääkimas Eesti turismitõusu kasuks ja mis tõstab ka meie turismivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele suuremaid nõudmisi, sest koormuse kasvud toovad kaasa kindlasti ka uuelaadset survet keskkonnale, prügimajandusele ja kõigele sellele, mida tõusvad numbrid kaasanähuna kaasa toovad.
Nii näiteks juhib Priit Pullerits („Kliimapagulus pöördub 180 kraadi”, Tartu Postimees) oma arvamusloos tähelepanu Euroopas kasvavatele suvistele temperatuuridele, mis paneb sealsed inimesed otsima Euroopa põhjapoolsetest riikidest jahedamat, mõõdukamaid ilmaolusid. „Ent ajad ja ilmad on tõepoolest muutunud, ja kiiresti. Kui Kesk- ja Lääne-Euroopa kõrbeb ja põleb edaspidigi, saab Eesti ühest suurest miinusest (vähemasti eestlaste enda arvates), kliimast, mida iseloomustab üheksa kuud sitta suusailma, hoopis suur pluss.”
Võib-olla on saabumas nüüd need ajad, mida paljud maapiirkonnad on pikisilmi oodanud, et oma paikkonnale enam elu sisse puhuda, ettevõtlust soodustada ning töökohti luua. Ka tänavune suvi annab selleks positiivse tõuke. Rahva aktiivset osavõttu oli täheldada ju ka meie maakonna kõikidel suurematel üritustel, mis vähegi suuremat meediakünnist ületasid, olgu siis tegemist Küüslaugufestivali või Peipsi toidutänavaga, kui mainida suurimaid rahvamagneteid.
INDREK SARAPUU
