Jaekaubandusettevõtete müük suurenes septembris taas viie protsendi võrra, nagu ka paaril eelneval kuul. Et kasv vähemalt selles määras jätkub, oli oodatav, kuid kasvu kiirenemine tänu kaubanduspindade suurenemisele vähemalt sel kuul ei realiseerunud.
Kasvu struktuuris pole mingeid märgatavaid muutusi toimunud. Sarnaselt varasemale, mõjutas septembris jaemüügi kasvu enim müügi suurenemine majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide ja muudes spetsialiseeritud kauplustes. Riiete müügis pole uute kaupluste tuleku tagajärjel praktiliselt mitte mingit kasvu toimunud. Kuid see võib avalduda ka alles järgmistel kuudel.
Järgneval kuul ootaks jaemüügi kasvu suhtelist stabiilsuse jätkumist ja mõningast võimalust kasvu kiirenemiseks kuue protsendi ümbrusse. Aasta lõpu poole ja veelgi enam järgmiseks aastaks on oodata kasvu aeglustumist.
Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel taas veidi paranenud, kuid üldiselt on see käesoleva aasta jooksul ikkagi sama taseme ümber kõikunud. Paranenud on viimastel kuudel usk majanduse üldiste väljavaadete osas ning tunnetatakse ka iseenda finantssituatsiooni paranemist. Oktoobrikuus on usk oma finantsolukorra paranemisse eriti märgatavalt suurenenud. Samas ei plaanita suuri oste rohkemas mahus teha. Seda kinnitab ka olukord autoturul. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on püsinud sama stabiilne nagu nende müügimahtude kasvudki. Järelikult nähakse stabiilsuse jätkumist.
Tööstustoodangu mahud olid aga septembris teist kuud järjest languses, seda nii eelmise kuuga kui eelmise aastaga võrreldes. Septembrikuine töötleva tööstuse toodangumaht oli eelmise aasta tasemest ühe protsendi võrra väiksem. See näitab jätkuvalt kesist olukorda ekspordis. Septembris langes esmakordselt sel aastal alla eelmise aasta taset ka suurima eksportgrupi – elektroonika – toodang, päris priske 15 protsendi jagu. Kehvas seisus on veel elektriseadmete ning mitmete masinate ja seadmete tootmine. Ülejäänud suuremad sektorid aga suurendasid toodangut, nii et pilt pole mitte ühtlaselt hall.
Välisturgude nõrgenemist ja ekspordi nõrkust on oodatud Eestisse jõudvat juba paar aastat ning selle aasta kolmandas kvartalis on see siis lõpuks kohale jõudnud. Oma roll on siin etendada ka sisemaiste hindade kallinemisel. Tootjahinnaindeks jätkab endiselt kiiret tõusu: septembris olid Eestis valmistatud tooted 4,9 protsenti kallimad kui veel aasta tagasi.
Olen varemgi avaldanud arvamust, et ekspordi vähenemine hakkab lõpuks puudutama ka meie lõunanaabreid. Esimene märk sellest tuli Leedust, kus kolmanda kvartali SKP kasv aeglustus märgatavalt: eelmise kvartali 3,8 protsendilt 2,2 protsendile. Aeglustumine oli tingitud ekspordi kasvu märgatavast aeglustumisest. Ka Lätil ei lähe ekspordi osas teisiti, sealgi on ekspordinumbrid paaril viimasel kuul miinusesse jõudnud. Ilmselt aeglustub majanduskasv kolmandas kvartalis kõigis Balti riikides.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
