Kaks aastat tööd siseministrina on selleks korraks möödas ja seetõttu on sobiv hetk pidada väike rehnut selle üle, mis selle ajaga õnnetus ära teha.
Siseministrina tööle asudes kohtasin mõtteviisi, et õnnetused ja sellega kaasnevad surmad ja vigastused on justkui paratamatus, millega tuleb leppida. Selle suhtumise viljaks olid ebaloomulikult suur hukkunute ja vigastatute arv. Nii paistis Eesti rahvusvahelises võrdluses silma ebaturvalise riigina, kus on ebaloomulikult palju surmade ja raskete vigastustega lõppevais õnnetusi.
Hea riik hoolib oma kodanikest
Ja pingutab selle nimel, et inimestel oleks võimalikult turvaline elu. See on sotsiaaldemokraatide seisukoht. Siseministrina ametisse asudes võtsin endale eesmärgiks vähendada õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.
Koostöös politsei ja päästeameti juhtidega leidsime lahendused ning asusime tööd ümber korraldama. Suurendasime liiklusjärelvalve patrullide arvu, suunasime tähelepanu kõige ohtlikumatele rikkumistele. Päästealal panustasime senisest oluliselt rohkem ennetustöösse ning nüüd kaitseb suitsuandur pea pooli Eesti peresid ja suuremat osa ettevõtteid. Tulemus on käes – muutus mõtteviisis tõi muutuse inimeste igapäevaelus.
Tulemus on mõõdetav ka väga selgete numbritega. Võrreldes 2007. aastaga vähenes 2008. aastal hukkunute arv liikluses 64 ja tulekahjudes 43 võrra. Värsketel andmetel on 2009. aasta jätkuvalt positiivses suunas arenenud. Selle aasta esimesel viiel kuul on liikluses surma saanud 38 inimest. Möödunud aastal oli hukkunuid 44 ja ülemöödunud aastal 73. Turvalisuse kasvu näitab sama selgelt vigastada saanute arvu vähenemine. 2008. aastal sai liikluses vigastada 2398 inimest, mis on 873 võrra vähem kui ülemöödunud aastal.
Sama trendi võib täheldada ka tuleõnnetuste puhul: kui 2007. aastal sai viga 155 inimest, siis 2008. aastal 102. Rääkimata sellest, et ka teised näitajad on paranenud – vähenenud on joobes juhtimine, üha rohkem kasutatakse turvavarustust ning kasvanud on liiklusreegleid järgivate juhtide osakaal.
Tagasilööki pole tulnud
Stabiilne muutus paremuse suunas tõendab, et tegemist pole olnud õnneliku juhusega, vaid et riigil on tõepoolest võimalik oma inimeste elu ja tervist kaitsta. Tuleb vaid läbimõeldult tegutseda ja tarku otsuseid langetada.
Siseministeeriumi koostöö politsei ja päästeteenistuse juhtidega võimaldas meil kogu valdkonda tasakaalustatult korrastada nii, et suutsime kõik ülesanded täita. Suurem rõhk liiklusjärelvalvele ei toonud järeleandmist mujal ega ka kuritegevuse kasvu, mida peeti tõenäoliseks just majanduse langusfaasi silmas pidades. Tagasilööki pole tulnud ka nüüd, mil politseil on vähem raha ja seeläbi ka vähem võimalusi. Samas hoiatan, et sisejulgeoleku eelarvet veelgi vähendades ei säili politsei töö tulemuslikkus lõputult samal tasemel.
Riigi tugevamat rolli ja algatusvõimet suutsime juurde tuua ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töökultuuri. 2008. aasta teisel poolel alustasime kodakondsuseta isikutele kodakondsuse saamise võimaluste aktiivset tutvustamist ja inimeste nõustamist. See on end nüüdseks õigustanud. Ka siin oleme leidnud lihtsa ja samas tulemusliku hoova, mis vähendab kodakondsuseta isikute arvu ja suurendab Eesti riigile lojaalsete kodanike arvu.
Nende kahe aasta jooksul õnnestus suurendada ka liikumisvabadust. Viisavabadus USAga, Schengeni viisaruumiga liitumine ning viisakutsenõudest loobumine Venemaa kodanikele on meile andnud mugavamad ja lihtsamad reisimisvõimalused, mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule ja loovad juurde uusi töökohti. Praegu on iga selline algatus teretulnud ning on hea meel, et sotsiaaldemokraatide valitsuses olles sai see väike, kuid tulus muudatus tehtud.
Loomulikult olid need muutused võimalikud eelkõige tänu professionaalsetele politseinikele, päästjatele ja teistele sisejulgeoleku valdkonna töötajatele kõikjal Eestis. Aitäh teile selle eest!
Uued ülesanded pole kerged
Eesti politsei, piirivalve, päästeorganisatsioonid ning kodakondsus- ja migratsiooniamet töötavad hästi, kuid muutunud olud seavad uued tingimused. Liitumine Schengeni õigusruumiga on loonud olukorra, kus nii piirivalve kui kodakondsus- ja migratsiooniamet täidavad ülesandeid, mis on lähedased politsei tööle.
Samuti on selge, et meil tuleb maksumaksja raha oskuslikumalt ja säästlikumalt kasutada. Sellest tulenevalt algatasime politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise, mis alustab aastal 2010 tegevust politsei- ja piirivalveameti nime all.
Praeguseks on Riigikogu heaks kiitnud politsei- ja piirivalveseaduse, mis võimaldab ühinemisega edasi minna. Uue siseministri kohuseks on leida ühendasutusele professionaalne ja kogenud juht. Loomulikult ootan, et juhi valimine ei tooks kaasa poliitmänge, mis paneks kahtluse alla kogu organisatsiooni usaldusväärsuse.
Siseturvalisuse valdkonna viimase kahe aasta arengut hinnates saame öelda, et meie töö on olnud targem ja tulemuslikum. Peamistele probleemidele keskendumine on võimaldanud meie töötajaid ja maksumaksja raha tulemuslikumalt rakendada.
Tõestasime, et inimesi on võimalik seada esikohale kõikides valdkondades. Minu soovitus järgmisele siseministrile on seda suunda jätkata, sest siseministri töö tulemuslikkust mõõdetakse sõna otseses mõttes päästetud inimelude arvuga.
JÜRI PIHL,
endine siseminister,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees
