Palamusel juba üheksandat hooaega alustav laulustuudio on loominguliseks koduks ja väljenduspaigaks ligi poolesajale noorele muusikahuvilisele. Seda kõike veab aga Karmo Toome, keda kutsus Tootsimaile tagasi sisemine muusikahääl.
Kuidas kõik algas?
Olen sündinud Viljandis ja töö tõttu asusid vanemad elama Palamusele, kui ma olin kolmeaastane. Minu ema Luule töötab siiani Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis muusikaõpetajana. Lasteaias käisin Kudinal ja koolis Palamusel. Esimesed kaks klassi olime majas, kus praegu tegutseb Palamuse laulustuudio ja edasi juba kuni gümnaasiumi lõpuni Palamuse gümnaasiumi praeguses hoones. Pärast kooli lõppu läksin sõjaväkke ja teenisin aega Jõhvis Viru üksikjalaväepataljonis.
Pärast sõjaväge alustasin õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses ja lõpetasin 2007. aastal multimeedia ja veebidisaini eriala. Elasin Tartus ja töötasin ettevõttes Playtech Estonia OÜ aastatel 2007–2009.
Et kogu oma elu on mind saatnud muusika, siis töö kõrvalt tegelesin iseseisvalt muusikahariduse omandamisega ning ühel hetkel otsustasin asuda õppima H. Elleri nimelisse muusikakooli ja edasi tuli kuidagi loomuliku jätkuna Viljandi Kultuuriakadeemia. Mõlemas koolis lauluerialal.
Kogu elu on seotud olnud muusika tegemisega. Kes Teid selle juurde suunas?
Muusikat ja selle tegemist olen armastanud kogu oma teadliku elu. Minu ema ja ka vanavanemad on muusikaga seotud olnud, kuid sellele vaatamata olen arvamusel, et muusikani suunas mind just sobiv keskkond ehk siis tegelikult juhuse tahtel. Sattusin juba kooli ajal kokku inimestega, kellega koos teha bändi ja ka hiljem olen kokku puutunud just muusikute ringkonnaga.
Oma isalt olen õppinud töötahet. Pole kunagi kartnud töö tegemist ja see on kasuks tulnud igal pool. Enim vajab kiitust minu ema, kellelt sain väärtusliku eeskuju, kuidas saada hakkama ja kasvatada oma lapsi, kelle üle uhkust tunda. Ema on mulle palju andnud ja olen talle selle eest tänulik.
Teil on ühtehoidev pere ja kolm toredat poega.
Kasvatame koos abikaasa Meriliniga tõesti kolme vahvat poega. Laste kasvatamine on suur vastutus ja alati on hea, kui ei ole selles üksi, vaid olemas on ühtne meeskond. Kui on olemas vastastikune hoolimine ja austus, siis saab kõigist argielu muredest jagu. Praegu tänu pesamunale keerlebki kogu elu selles rutiinis, et vara üles ja vara magama. Hommikul toimub jagunemine, et kes lasteaeda, kooli, tööle ja emme tegeleb kõige nooremaga. Eks mu abikaasa on öelnud, et peres valitseb totaalne meestevägi, aga seda enam me oskame teda hoida ja väärtustada.
Meriliniga on meil olnud nii ühine lapsepõlv, kui veel olla saab: koos lasteaias ja koolis. Oli aeg, kus me üldse ei suhelnud, kuid kui olin jälle ringiga Palamusel tagasi, siis saime uuesti kokku. Meie pere teeb kõike koos. Oleme reisinud ka väljaspool Eestit, kuid praegu oleme jäänud sihtkohtadega lähemale. Väga naudime kõike veekeskustesse ja spaadesse, et kõigil oleks tore ja veidi saaks tähelepanu ka meie pere alustala ehk emme.
Naudime ühiseid kinoõhtuid nii suurtes kinodes käies kui ka kodus seansse korraldades. Enim populaarsed on praegu just igasugused superkangelased, näiteks ämblikmees ja Superman. Meeldib veeta aega ka vabas õhus korvpalli mängides ja muidugi on jalutuskäigud noorima lapse käru taga ehk kärutamised lausa kohustuslikud. Oma lastega on rõõm koos olla, sest nad ainult ei õpi vanematelt, vaid oskavad ka vanemaid õpetada. Abikaasa on töötanud nii lasteaias kui ka noortekeskuses ja iga teadmine kulub oma laste kasvatamisel ära.
Oleme püüdnud luua oma lastele toreda kodu, kus oleks hea kasvada.
Vanemad lapsed on tegusad ja et kõigil on oma päevatoimetustega nii kiire olnud, siis on lihtsalt niisama puhkamine ja ka mittemidagi tegemine on teinekord vajalikud. Abikaasa käib tantsimas ja meesteväest puhkamas tantsurühmas Sirtsuline. Tasakaal ja hea koostöö on kõige alus, siis sujub kõik.
Mingi aeg olite Palamuselt eemal ja nüüd jälle tagasi?
Tegelikult juba Tartus elamise ajal kutsus sisemine muusikahääl mind jälle Palamusele tagasi. Gümnaasiumi ajal sai koos klassikaaslastega tehtud bändi Lyhis. Oma esimesed avalikud esinemised said alguse just siis. Olime noored ja oli vägev muusikamaailma vallutamise plaan. Tagantjärele mõelda oli tore aeg, kohe pärast koolipäeva sai mindud bändiproovi ja harjutatud. Suhtleme sama seltskonnaga siiamaani ja kokku saades meenutame, mida kõike ette võetud sai. Tolleaegne üks bändi lauludekirjutaja Toomas Leppik toimetab siiani edukalt luulemaastikul.
Olen tagantjärele mõelnud, et see oli hea aeg, kus bändis kõiki pille mängida proovides kujunesid välja praegused eelistused. Minu arengule oli sellel ajal laotud vundamendil suur tähtsus. Jäin oma põhipillile ehk häälele truuks. Lisaks ka Jõgeva muusikakoolis juurde õpitud klaveri algharidus.
Olen õnnelik, et oli justkui mingi instinkt, et kooliajal bändi võtta ka endast nooremaid, kellele siis kogemused edasi anda ja kes suudaksid pärast meie kooli lõpetamist jätkata. Gümnaasiumis käimise ajal kutsusime endaga koos mängima siis veel noore sõbra, Urmo Kiisa, kes jätkas tegevust kuni koolilõpetamiseni. Peab olema jätkusuutlikkus. See oli ka minu missioon Palamusele tagasitulekul, et anda võimalus tegeleda muusikaga. Mäletan oma kooliajast, kui raske on teha tasemel muusikat, kui juhendajaid ei ole. Olin omal ajal näinud, mis kitsaskohad võivad olla ja oskan praegu sellele tähelepanu pöörata.
Lyhis oli esimene, aga mitte viimane bänd?
Tartus kutsehariduse omandamise ajal tegime koos Rainer Lainemäega Synergiat. Edasi tulid Hapud Viinamarjad, kellega viljelesime räppi bändimuusika saatel. Selle bändi pillimehed koosnesid juba Elleri kooli õpilastest. Tegime seda suunda, millega Põhja-Tallinn peale meid lained lõi. Hapude Viinamarjadega võtsime osa erinevatest noorte- ja tudengibändide üritustest ja ka võitsime erinevaid konkursse ja auhindu.
Olime oma aja kohta omapärased ja jäime silma. Tänu sellele bändile laienes minu pillimeeste tutvusringkond ja mõni pillimees on tänu sellele tulnud kaasa tänasesse bändi nimega Funkitol. Tegutseme Palamuse laulustuudio prooviruumis. Salvestame omaloomingut ja meid on võimalik kuulata erinevates kanalites, nii Youtube’is, Spotifys ja raadiokanalites. Eriti populaarne on meie viimane lugu „Paunvere Funk”, mis on meie töötlus tuntud loost „Paunvere polka”. Oleme käinud palju ka tellimusel esinemas. Juubelitel ja pulmades ning sellega oleme saanud tegeleda oma hobiga täiel määral. See annab võimaluse pilli mängida ja erinevate inimestega suhelda. Oleme liigitanud ennast tantsumuusikabändiks. Bändis mängivad Joosep Pilliroog, Johannes Dahl, Johannes Eriste. Külalistena Indro Koks ja Andero Aland.
Aastal 2018 ilmus mul plaat pealkirjaga „Bänd“, kus peal killukesi loomingut nendest bändidest, kus olen tegutsenud.
Selle aasta alguses ilmus väike soolo EP „Kahekõned“. Sooloprojektiga tegelen siis, kui aega üle jääb.
Juba peaaegu kümme aastat olete teinud Palamuse laulustuudiot.
Sellega sai algust tehtud juba 2011. aastal. Käisin Tartust ja alustasin kolme noorega, kes olid motiveeritud gümnaasiuminoored.
Peab andma võimaluse. Olen alati olnud sellise teadmisega, et kui annad head, siis saad head ka vastu. Aasta-aastalt on laulustuudio järjest kasvanud. Praegu toimetame juba 50 noorega. Vanusevahe on suur ja valikuid ka üha rohkem juurde tulnud. Alustasin ainult laulmise õpetamisega, aga siis tuli keegi, kes küsis, et kas kitarri saaks ka õppida.
Sõber Joosep Pilliroog oli nõus kaasa lööma. Samal ajal ka laulupool kasvas ja abikäe ulatas Helen Kirsi, kellega jagasime kohustused ära. Siis tekkis huvi trummide vastu ja nüüd käib lausa Viljandist Johannes Eriste ja tema vend Joosep Mattis õpetab basskitarri. Nii on meil kasvanud suurepäraste õpetajate ja õpilaste stuudio, kus igaüks olemist naudib. Eelmisel aastal liitus veel üks lauluõpetaja Merili Retter, kes õpetab vajadusel ka klaverit.
Sellel sügisel läheb jälle kõik lahti ja toimetame ühtse sõbraliku perena. Suurt abi pakub ka Indro Koks, kes juhendab ansamblit Šahh Matt ja aitab meie üritusi heli ja valgusega lahendada.
Sügis toob ka muutusi. Ära otsustas minna kitarriõpetaja Joosep, sest tahab end magistrantuuris täiendada. Tema asemele tuleb Põltsamaalt Madis Orr. Muusikarühmad on täis ja kohad täitunud iseenesest ilma reklaami tegemata. Eks oma osa on ka selles, et loobujaid meil polegi. Kes juba on alustanud, siis tänu noortele motiveeritud õpetajatele on ka lapsed motiveeritud ja nad panustavad maksimaalselt nii aega kui tahtmisse olla parimad. Paljud meil lõpetanud jätkavad edukalt õpinguid Tartus H. Elleri nim muusikakoolis, G. Otsa nim muusikakoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Aga on ka näiteid, kus õpilased on siit otse Inglismaale muusikat õppima läinud.
Tunnustage ja märgake rohkem neid noori inimesi, kes otsustavad oma elukutseks õpetajaametit valida. Nad on valmis meie noorte pärast sõitma ühest Eesti otsast teise ja see on suur asi.
Lastega tegelemine on andnud ja annab kindlasti enesekindlust edasi minna?
Sellel aastal saan kindlasti nende üle olla uhke septembris Palamuse laada asendusvariandi „Palamuse sügiskeskuse avamine” üritusel, kus kogu laulustuudio tubli kooslus annab kontserdi „Siilid Udus”.
Udu talus toimunud laululaagri jooksul omandatud oskused saavad nähtavaks Palamuse laululaval. Lastele on tähtis, kui nad saavad oma oskusi kõigile näidata, siis võetakse ennast kokku ja harjutatakse eesmärgiga.
Palamusega olete seotud tihedalt ja suutnud palju ära teha.
Olen olnud seotud Palamusel paljude tegemiste ja projektidega. Kolmapäeviti kutsun täiskasvanuid kooli spordisaali korvpalli mängima. Suvel on laupäeviti väliväljakul n-ö vanameeste trenn. Juhendan Palamuse koolis draamaringi ja proovin ka Palamuse amatöörteatrit tegevuses hoida. Suurem ettevõtmine oli eelmisel aastal, kus koos Rainer Lainemäega ja Palamuse Kultuuriga tegime Palamuse esmamainimise 785. aastapäevale pühendatud kontsert-lavastuse „Palav”.
Kui lugesin Palamuse legende, siis tekkis ettekujutuses omamoodi pilt ja mõte, et keeraks kõik peapeale ja looks uue legendi. Korraks käis ka mõttehirm, et kuidas kohalikud inimesed selle vastu võtavad. Pärast etendust oli aga igati positiivne tagasiside ja see innustab ka edaspidi midagi täiesti uut proovima. Nimetaksin seda ettevõtmist oma elus nagu uueks loominguliseks verstapostiks.
On tore, kui sinu tegemisi märgatakse ja tunnustatakse. See annab jõudu edasi minna ja saab kindlustunde, et teed õiget asja.
Selle aasta detsembris tähistame Palamuse seltsimaja 110. aastapäeva ja teeme ehk jälle midagi meeldejäävat. Tulevik toob kindlasti veel nii mõndagi toredat.
Palamuse muuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas:
Esimene kokkupuude Karmoga oli mul aastal 2015, kui ta kutsus mind Palamuse amatöörteatri lavastusse “Peaproov”, mis põhines Mati Undi samanimelisel tekstil. Tagantjärele võib öelda, et olen selle võimaluse eest talle tänulik, sest enne seda polnud ma aastaid n-ö võõras trupis mänginud. Seal sain kogu lavastusprotsessi kõrvalt jälgida ja keskenduda rollile. Olin vaba korralduslikust vaevast. Eriti toredad olid sügisesed väljasõidud etendustega. Temaga on ka hiljem olnud teatrialaseid kokkupuuteid. Karmo on väga loominguline ja musikaalne inimene. See on väga tore, et ta Palamuse kultuurielu rikastada aitab.
Karmo Toome
Sündinud 19.12.1985 Viljandis
Haridus:
Kudina lasteaed
Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium
Jõgeva muusikakool
Tartu Kutsehariduskeskus – multimeedia ja veebidisain
Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool
Viljandi Kultuuriakadeemias koolimuusika laulu eriala
Töö:
Palamuse laulustuudio asutaja alates 2011. aastast
Palamuse Kultuuri kunstiline juht alates 2016 aastast
Tunnustused, looming
2020 Jõgeva valla loomingupreemia ja korraldajapreemia nominatsioon
2020 Palamuse Kultuuri harrastusteatri auhind Kaspar
2020 Siilid Udus
2020 Sooloplaat „Kahekõned“
2019 Kontsert-lavastus „Palav“ Palamusel
2019 Palamuse gümnaasiumi draamaringi etendus „Nukitsaneid“
2019 Palamuse Öölaul
2018 Palamuse amatöörteateri etendus „Hirmuöö“
2018 Palamuse gümnaasiumi draamaringi etendus „Punamütsike“
2018 Album „Bänd“
ULVI TAMM
