Ajal, mil inimkonda ohustavad epideemiad ja vaktsiinid, leidub tasakaaluks neid, kes juhatavad meid ökotoodete juurde, õpetavad tervislikult toituma, usaldama oma keha ja sisehäält.
Tartus Riia ja Lembitu tänava nurgal asuvas Konsumis on pisike ökopood Via Naturale, mis eriline oma kaubavaliku poolest.
Öko- ja tervisepood
“Oleme öko- ja tervisepood, meil on tooteid ka allergikutele ja toidutalumatustega inimestele. Põhirõhk on ikka puhtusel ja mahedusel. Tartus on veel kaks kauplust ja Tallinnas on neid päris palju, kes looduslikke tooteid müüvad ja isegi suurtesse kauplustesse ilmub aeg-ajalt üht ja teist ökotoodetest. Kui eestlaste teadlikkus tõuseb, on ühel päeval ka supermarketites tavabanaani kõrval ökobanaan müügil,” rääkib Via Naturale üks omanikest Sirli Kivisaar.
Via Naturalel on olemas nii kodulehekülg kui e-pood, kust klient saab tellida kaupa, mille kuller koju toob. Leidub tooteid, mille saamiseks tuleb kauplusega ühendust võtta telefoni või meili teel.
“Kui väsimus on väga süvenev ja raske, siis võiks muidugi pöörduda ka arsti poole ja uurida, et ega pole mingit tõsisemat tervisehäiret, kuid üldise väsimuse ja tööstressi puhul soovitan ma organismi turgutamiseks esmalt kompleksvitamiine ja mineraalaineid. Kõige parem aga oleks mitte minna preparaadipurgi kallale, vaid vaadata üle oma toitumine,” lisas Sirli.
“Kui rasvhapete tasakaal on paigast ära, kui mineraale ja vitamiine on vähe, siis keha väsib, ta ei jõua enam ise hakkama saada. Toidust ei anna vajalikke aineid üle manustada, aga purgist võetuna on seegi võimalik. Kõik oleneb inimese seisundist, kas ta on terve, kas tal on füüsilisi probleeme. Iga haiguse puhul on omad juhised. Reegel on see, et ühtegi asja ei pea pidevalt tarvitama, kui on tegemist terve inimesega. Ühe purgiga kuuri võib ära teha, siis tuleb kevad, saab ka peenralt midagi värsket ja siis on aeg vitamiinide ja toidulisandite võtmises vahet pidada.”
Teise pisikese tulek tõi rahu
Sotsiaaltöötajaks õppinud Sirli jõudis toitumise teemani läbi suurte isiklike kannatuste. Tema esimesel lapsel diagnoositi kahe ja poole kuuselt pahaloomuline epilepsia.
“Pandi harvaesinev diagnoos ja väga pikka elulootust ei antud. Epilepsiahood olid nii sagedased, et mingi aja veetis laps isegi intensiivravis narkoosi all ja keegi meid meditsiini poole pealt Eestis aidata ei osanud, ükski ravim neid krampe ära ei võtnud,” meenutas naine, kelle pere ei suutnud saatusega leppida ja hakkas asja omal käel ja interneti teel edasi uurima.
“Me jõudsime välja Prantsusmaa Steliori ühinguni, kus lapsel diagnoositi raskemetalli mürgitus ja toidutalumatus nii piima- kui teraviljatoodetele. Hakkasime toiduga tema keha toetama ja kuigi laps on sügava puudega, on toitumine teda palju aidanud: ta on viieaastane ja viimased kaks ja pool aastat pole olnud nähtavaid epilepsiahooge, ta ei võta ka ühtegi krambiravimit. Vähehaaval on ta ka arenenud,” rääkis Sirli, kes praegu oma teise, kolmekuuse lapse eest hoolitseb.
“Uuesti rasedaks jäämine oli mulle kriis. Kartsin ikka, aga süda poleks lubanud last sünnitamata jätta. Geneetiku juures tehti proove, ei leitud mingit kõrvalekallet. Olime leidnud ka välise faktori – metallimürgitust võis põhjustada vaktsineerimine B-hepatiidi vastu, mis tehti sünnitusmajas ja teist korda ühekuuselt.”
Teise pisikese tulek on Sirlile rahu hinge andnud ja rõõmu tagasi toonud.
“Mehega koos saame hakkama, suurem laps on päeval lasteaias. Kerged hirmud on ikka ja elame päev korraga, kuid usume, et saatus ei kordu,” tunnistas ema, kes teise lapse sündides haiglale allkirja andis, et keeldub last vaktsineerimast. Süda ei lubanud.
Enne esimese lapse haigestumist oli Sirli Kivisaar vaktsineerimiste poolt. Praeguseks leiab ta, et kaitsesüstid aitavad kindlasti mõnda inimest, kuid kõikidele need ei sobi ja kindlasti mitte ei sobi need ühepäevasele imikule. Sirli ei poolda lausvaktsineerimist ning peab oluliseks, et enne süstimist hinnataks individuaalselt iga inimese keha detoksifikatsiooni ehk mürkidest puhastumise võimet, üldist tervislikku seisundit ja teisi riskifaktoreid.
“Mu süda ei luba uskuda, et seda tehakse pahatahtlikult, aga elavhõbedaühendid on Eestis veel mitmete vaktsiinide koostises. Mu esimesel lapsel oli organismis nii tugev ja kõrge elavhõbedanäitaja, mida keegi veel näinud pole — seda öeldi mulle Itaalias ja Prantsusmaal. Ameerikas on juba ammu elavhõbedaühendeid sisaldavad vaktsiinid keelatud, Eestis peetakse seda siiski ohutuks… Täiesti mõttetu on ju vaielda selle üle, kas on või ei ole hea idee süstida vastsündinutele ja vanuritele teadaolevalt kõige toksilisemat ainet. Nüüd võtsin ma teadlikult vastutuse oma teist last mitte vaktsineerida, see on minu valik,” selgitas Sirli.
Ka rasedate vaktsineerimine on Sirli meelest ohtlik.
Elumuutused tulevad läbi raskuste
Tal on kahju, et elustiili muutused ja üldse olulised elumuutused peavad inimesteni tulema läbi raskuste.
“Annaks jumal, et edaspidi oleks kergem õppetunde saada!“ hüüatas ta, lisades samas, et nii paljud on leidnud tee õige toitumiseni alles siis, kui endal või lastel midagi viga.
Sirli Kivisaar kuulus ka Steliori Eesti ühingu juhatusse, kuid pärast ühiselt korraldatud konverentsi läksid juhatuse liikmete vaated ja ideed lahku ning Sirli pühendus koolitajatöö kõrvalt oma ideede teostamisele Via Naturales ning Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonis.
“Meil oli eluliselt vaja toiduaineid ja puhtaid lisandeid, nii endal kui klientidel. Me alustasime ühest riiulist, nüüd on meil boks Konsumis,” ütles Sirli, kes enne seda, kui toitumise teema tema ellu tuli, viis läbi suhtlemiskoolitusi ja psühholoogiatreeninguid.
<span lang=”LV” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>“Kui alustasin toitumisteraapiaga, küsiti sageli, et milleks seda vaja, meil on ju olemas meditsiiniõed. Mina olengi töötanud õdedega, koolitustel käivad paljud meditsiiniõed ning on näha, et tegelikult ei anna see haridus toitumisalaseid teadmisi. Samas, ega nemad oma igapäevatöö kõrvalt ei jõuagi inimesi veel ka toitumise alal nõustada,” jagas Sirli oma kogemust.
Toitumine on oluline ja mõjutab meid juba enne sündimist. “Alustama peaks puhastest aedviljadest, sööma neid nii raseduse kui imetamise ajal. Tahket toitu sööma hakkavale lapsele on sobivamad need maitsed, mida ema on söönud raseduse ja rinnaga toitmise ajal,” teab naine.
Teismeline võib toitumisterapeudi hinnangul rämpstoidu söömisega oma organismi ka väga ära rikkuda ning hiljem on juba raske keha jälle tasakaalu viia. “Kui geneetiline baas on tugev, siis pole ajutine vale toitumine nii ohtlik. Geneetiline soodumus loeb palju. On nii palju faktoreid, mis rolli mängivad, näiteks võib vale toitumine aidata mõnel geneetilisel haigusel vallanduda ning õige toitumine ja elustiil haigestumist vältida, näiteks on see nii rinnavähi puhul,” selgitas Sirli.
Tervislikult toituda pole kallim
Sageli arvatakse, et tervislik toitumine on kallim, kuid Sirli kinnitusel ei pea see paika.
“Kui süüa ainult vorsti ja makaroni, siis tuleb ehk odavam, aga kui see raha, mis läheb muidu näiteks krõpsude peale, kulutataks salatile, siis on kulutus ju sama,” tõdes naine. Ta on enda sõnul küsinud ka oma pensionärist vanaemalt, kes on haiguste pärast eridieedil, et kas tervislik toitumine on kallim, on tal selle tõttu suuremad väljaminekud toidule. Vanaema öelnud, et ei ole, küsimus on vaid valikutes.
Sirli sõnul tuleb iga juhtumit käsitleda eraldi, sest inimeste rahalised võimalused on erinevad. Samas on ka vähi riskifaktorite puhul esimesel kohal ikka elustiil ja toitumine. Inimeste huvi õige toitumise ja mahetoodete vastu Sirli kinnitusel aina kasvab. Via Naturale tellib mahetooteid ka Eesti kasvatajatelt. Palju tunnevad mahetoodete vastu huvi just titeemmed.
“Kui endale ei jõuta mahetoitu osta, siis ostetakse lapsele,” ütles ta. Võimalust mööda soovitab ta tarbida kodu läheduses kasvatatud tooteid, kuid et meie kliimas pole talvel lillkapsast või brokkolit kusagilt võtta, tuleb leppida Hollandist tooduga. “Ka mõni Aafrika taim võib minu keha mõjutada, ka paremuse poole,” tõi Sirli näite ja soovitas enne mõne uue toote kasutuselevõttu selle kohta internetist võimalikult palju infot otsida.
“Isegi kui on olemas mingi ettemääratus, siis kindlasti saab inimene ise ka oma valikuid teha. Sekkumisevõimalus ja mängumaa on alati. Valik, mida mõelda, öelda ja suhu pista on meil kõigil, seda ei tee keegi meie eest ja see, kellel laseme ennast mõjutada, on samuti meie teha.”
Toit tapab aeglaselt
Reklaamil on tugev mõju ja erinevat infot on ümberringi nii palju, suurem osa kantud soovist midagi „pähe määrida”. Õiget toodet valida pole sugugi kerge.
“Kõik, mis TV-st tuleb, pole sugugi halb, on ka häid reklaame. Usaldada tuleb sisetunnet ja uurida internetist lisa,” on Sirli kindel, tõdedes, et kuigi ka netis on jama infot, ei ole kõik seal kirjas olev vale.
“Toit tapab aeglaselt. Lihas pole antioksüdante, mis aitavad vähki tekitavaid aineid neutraliseerida. Et neid saada, on vaja liha kõrvale palju värvilist süüa: puu- ja aedvilju ning marju,” selgitas Sirli. Õige menüü peaks sisaldama vikerkaarevärve — siis saab organism kogu vajaliku kaitsespektri kätte.
Sirli tõi näite kunagi ammu mõnedes vanglates kasutusel olnud tapmisviisidest, kus ühes anti vangidele süüa ainult liha, teises liha ja punast veini. Esimene seltskond suri üsna ruttu, teine elas pisut kauem.
“Punases veinis leidub antioksüdante, aga kaua ei pidanud vastu selle tarvitajadki,” märkis Sirli. Punast liha soovitab Sirli tarvitada vaid ühe toidukorra ajal päevas ning kindlasti ei tohiks seda liialt üle küpsetada. Sest mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem see kõrbeb ja seda rohkem sisaldab vähki tekitavat ainet. Aedvilju aga on soovitav aurutada.
Teadlik tervislik toitumine on aga eestlaste hulgas üldse alles lapsekingades. Loodusteadlane Karl Ernst von Baer uuris muu hulgas ka eestlaste toitumusharjumusi ja leidis need olevat alla igasugust arvestust.
“Lapsed sõid peamiselt körti. Seega ei olnud ka vanade eestlaste toitumisharjumused need, mida alati tänapäeval eeskujuks saab tuua,” tõdes Sirli Kivisaar.
Küsimus on valikutes
“Me ei saa kunagi kõigest kahjulikust hoiduda. On tähtis, et inimene hoolitseks enda eest võimalikult palju ja et ta teaks, mis on mis. Siis võib ta ka mõnikord teadlikult valida selle, mis kehale muidu kurja teeb. Võib validagi näiteks mõne sigareti või paar klaasi, aga mõnest teisest aspektist jälle enda eest väga hoolitseda. Küsimus on valikutes — kas mina valin toidu, suitsu ja elustiili või arvan, et need on valinud minu. Tuleb hakata võtma vastutust oma elu ja valikute eest. Kõik faktorid ju mõjutavad meid, ka stress mõjutab.”
Sirli Kivisaar on lõpetanud ka psühhoteraapiakooli ja usub, et ükskõik, mis inimest aitab, olgu see või näiteks usk eelmistesse eludesse, siis miks mitte sellega tegelda, kuigi kindlasti ei aita meid vaid see.
“Pigem tuleks leida viis, kuidas seda elu siin ja praegu elada. Tuleb usaldada oma sisehäält, sest stressi tekitabki just see, kui inimene oma sisehäält ei kuula ega tee seda, mida ta südames tahab, vaid seda, mida arvab, et teised temalt ootavad.
Sirli Kivisaare CV
Haridus
1997 Tartu Miina Härma Gümnaasium
1998 Tartu Meditsiinikool, ämmaemanda eriala
2007 Tartu Ülikool, sotsiaaltöö eriala, bakalaureusekraad
2009 Annely Sootsi Koolituse Tervisekool, toitumisterapeudi õpe
2010 OÜ Terviklik Mina, hüpnoterapeut-psühhoterapeudi õpe
Töö
1997 – 2002 Töö noortega lektorina SCA Mölnlycke koolitusprogrammi “Muutuste aeg” raames Lõuna-Eesti koolides ning riskirühma laste eneseabigrupi juhendaja tüdrukutele vanuses 7 – 13.
Alates 2001 Annely Sootsi Koolituse õppetöö koordinaator, koolitaja
2003 -2007 Teadusuuringute läbiviija Tartu Ülikooli Sisekliinikus ja MTÜ-s EGGA projekti „Carma” raames ning Berliini Sotsiaaluuringute Keskuses (WZB), teadusuuringu läbiviija Eestis raamatu jaoks, mis kirjeldab koduhoolduse juhtimist.
2005 – 2007 MTÜ Stelior Eesti asutajaliige, juhatuse aseesimees, toitumisnõustaja.
Alates 2008 OÜ Via Naturale juhatuse esimees, toitumisterapeut ja psühhoterapeut; MTÜ Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni asutajaliige, juhatuse aseesimees.
iii
JAANIKA KRESSA
