Põltsamaal peetakse täna Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu. Peorongkäik hakkab Lossi tänavalt lauluväljaku poole liikuma kell 16.30. Rongkäigu kordamineku eest vastutab Põltsamaa ühisgümnaasiumi kauaaegne huvijuht Sirje Ange. Kolleegid teavad: kui mõni töö Sirjele usaldada, saab see hästi tehtud.
Kui Sirje Ange 1992. aastal Põltsamaa ühisgümnaasiumisse (tõsi, see kandis siis viimaseid aastaid keskkooli nime), tööle tuli, ristis kooli tollane majandusala asedirektor Arnold Kull ta Virmaliseks. Sellepärast, et ta kogu aeg ringi “vehkles” ja midagi korraldas.
“Mulle meeldibki vaheldusrikas töö, mis nõuab nii mõtlemist, otsimist kui ka tegutsemist,” ütles Sirje Ange. “Ühe koha peal istumist või päevast päeva samade rutiinsete liigutuste tegemist ma välja ei kannataks. Konservitehases liini taga seistes hakkaksin ilmselt varsti purke pilduma.”
Esimesed klassiõhtute, koolipidude ja muude ürituste korraldamise kogemused sai Sirje õpilasena sellestsamast koolist, kus praegu töötab: ta on sünnist saati põltsamaalane ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane. See pagas innustas minema Viljandi kultuurikooli klubitöötajaks ja tantsujuhiks õppima. Põltsamaale naastes töötas Sirje algul kultuurimajas, siis Pöögelmanni-nimelises kutsekeskkoolis ehk praeguses Põltsamaa ametikoolis klubijuhatajana. Kui Sirje enda lapsed parasjagu Tõrukese lasteaias käisid, kutsuti ta sinna lapsepuhkusele läinud muusikaõpetajat asendama. Sealt kutsuti ta 23 aastat tagasi ühisgümnaasiumi huvijuhiks ja sellesse ametisse on ta jäänud tänini.
“Laste ja noortega töötades polegi võimalik ise vanaks jääda,” kinnitas Sirje Ange. “Samas jäin viimase vilistlaste peo ajal mõtlema, kas ma oma ametisse siiski liiga kauaks pole jäänud: vaat et pooled lennud olid sellised, kelle kooliskäimist ma mäletan.”
Põltsamaa ühisgümnaasiumis on tegelikult kaks huvijuhti. Mariin Sirk tegeleb esimese kuni kuuenda, Sirje Ange seitsmenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilastega.
“Kui noorematega tegeldes tuleb huvijuhil väga palju ise ära teha, siis vanemate õpilaste puhul jääb huvijuhile tihti vaid taganttõukaja roll: häid ideid genereerima ja neid suurel määral ka teostama on võimelised noored ise,” ütles Sirje Ange.
Noored on tema sõnul vahvad ja nende hulgas on palju väga andekaid tegijaid, tihti veel mitmel alal andekaid. Head ideed jõuavad huvijuhini kõige sagedamini tegusa õpilasesinduse kaudu, ent oma mõtteid võivad välja käia teisedki. Hiljuti tulid näiteks Sirje jutule õpilased, kes soovisid korraldada arvutimängude võistluse.
“Ma ise ei tea arvutimängudest midagi ja mängude ingliskeelsed nimed ei jää mulle meeldegi, aga mul pole midagi selle vastu, et sellise võistluse teoks saamisele kaasa aidata,” sõnas Sirje.
Kogemus kogu eluks
Gümnaasiuminoored Martin Joonas Pariis ja Mattias Haamer serveerisid talle jälle üllatuse sellega, et korraldasid enam-vähem oma jõududega uhke bigbändimuusikaga sõbrapäevapeo kultuurikeskuses ning leidsid korralduskulude katmiseks ka sponsorid.
“Tuleval aastal tuleks ainult reklaamile natuke rohkem tähelepanu pöörata: seekord oli pidulisi vähem, kui sündmus väärinuks,” arvas Sirje.
Ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi jõulueelsed heategevuskontserdid said alguse noorte endi ideest. Kontserdil kogutakse annetusi vähem kindlustatud perede lastele jõulukingituste tegemiseks. Kingituste kätteviimise retkelt on huvijuht ja kontserdikorraldajad mõlemal aastal tohutult positiivseid emotsioone saanud.
“Kui me, päkapikumütsid peas, sisse astume, võetakse meid ikka väga soojalt ja säravate silmadega vastu. Omavahel on meil aga kokkulepe, et see, kelle juures me käisime, jääb meie vahele,” ütles Sirje Ange.
Tema sõnul tuleb ürituste korraldamise kogemus noortele nende edaspidises elus suureks kasuks: nad on õppinud millegi eest vastutama, kellaaegadest kinni pidama, aga ka loovalt mõtlema. Üks positiivne moment on veel: sellised noored ei hakka kunagi teiste tehtud üritust lahmivalt kritiseerima, sest teavad, kui palju tööd selle taga on.
Kui Põltsamaa ühisgümnaasiumi üleriigiliselt tuntud esindussündmus, kõnevõistlus “Kuldsuud Põltsamaal” on põhiliselt emakeeleõpetajate Sirje Ääremaa ja Marika Nugise korraldada, siis paljude koolisiseste traditsioonide ülevalhoidmisel on suur roll just Sirje Angel. Iga-aastase lauluvõistluse ajal on aula pilgeni täis, nii et hakka või seinu paigast nihutama. Rahvarohked on ka emade- ja isadepäeva peod. Kevadkontserte peetakse aga üldse kultuurikeskuses, sest koolimajja poleks publikut mingit lootust ära mahutada.
Kooli omamoodi visiitkaardiks on aktused. Sirje Angel on nende korraldamisel tohutud kogemused ja need kukuvad tal alati hästi välja.
“Kui on tegemist kogu kooli hõlmavate aktustega, on mulle heaks koostööpartneriks Mariin Sirk. Mis aga esinejatesse puutub, siis neid on meil omast koolist võtta mistahes aktuse või muu piduliku sündmuse tarvis: soliste, ansambleid, koore, etlejaid ja muid taidlejaid, puhkpilliorkestrini välja. Meil on tõeliselt tublid ringijuhid, kes nendega tegelevad,” ütles Sirje Ange.
Hästi välja kukkunud aktused ja muud sündmused toovad alati positiivset tagasisidet: ikka ütleb keegi mõne hea sõna või postitab mõne kiitva e-kirja.
“Ma ei teagi teist ametit, milles nii palju rõõmustada saab, kui huvijuhi ametis,” ütles Sirje Ange. “Tõsi, ma pole teisi ameteid proovinud.”
Sirje juhendamisel on avaliku esinemise või ürituse juhtimise kogemuse saanud paljud Põltsamaa ühisgümnaasiumi noored. Kolmanda-neljanda klassi lastele annab Sirje aga tantsutunde. See on osa nende klasside kehalise kasvatuse kursusest.
“Tegeleme neis tundides natuke nii rahvatantsu, seltskonnatantsu kui ka loovtantsuga,” ütles Sirje Ange. “Kui valssi hakkan õpetama, ütlen poistele, et kui see selge, saavad nad vähemalt naise ära võtta. Pruut ei pea siis peigmeest nagu kummutit mööda põrandat lohistama.”
Võttis pisara silma
Lapsepõlves käis Sirje ise “suurel” laulupeol lauljana, mitte tantsijana. Tantsurühma oli tollal nimelt nii suur tung, et vastu võeti vaid eriti kõvad tegijad.
“Mis siis, et tollastel laulupidudel tuli ära laulda ka “Suur Lenin, ta oli nii üllas”, suures lauljate massis ühes rütmis hingamine andis ikkagi tohutu elamuse,” meenutas Sirje Ange.
Tantsupeole pääses ta Põltsamaa segarahvatantsurühma Virmalised koosseisus alles keskealisena. Mitu päeva palava päikese käes proovi teha oli paras katsumus, aga see, mis lõpuks platsil välja tuli, võttis pisara silma.
“Kui stsenaariumi sisse elasid ja muutusid osaks platsil etendavast loost, siis oli elamus võimas,” meenutas Sirje.
Mitme viimase laulu- ja tantsupeo ajal on Sirje Ange Tallinnas mõne meie maakonna taidlejate majutuspaiga komandant olnud. Talle see amet meeldib: seal saab jälle igasuguseid asju korraldada ja taidlejatele nende tegemistes toeks olla. Mulluse tantsupeo esimesed proovipäevad olid näiteks külmad ja vihmased, majutuspaigas oli aga küte kinni keeratud ja tantsijatel polnud kuidagi võimalik märgi riideid kuivatada.
“Siis tuli kooli majandusjuhataja üles otsida ja paluda, et soojakraanid lahti keerataks,” ütles Sirje Ange.
Majutuspaiga komandandi õlul lasub küll päris suur vastutus, ent seda ei tule siiski üksi kanda, vaid toeks on terve staap, turvamehed, majutuspaiga kohalikud haldajad jt.
“Eks väiksemaid vahejuhtumeid ole ikka olnud: mõni laps on bussiga valesse suunda sõitnud jne, ent üldiselt on meie taidlejatel Tallinnas kõik hästi laabunud,” ütles Sirje Ange. “Lauljad-tantsijad, nii lapsed kui ka täiskasvanud, on üldiselt reeglitest kinni pidajad ega virise naljalt: nad saavad näiteks hästi aru, et majutuskohas ei saa tund aega duši all lobistada, sest teised tahavad ka pesta. Õhtuti jätkub neil aga tihti veel jaksu koolimajaski vahvaid pidusid pidada.”
Miskipärast on Sirje sattunud mitme suurpeo ajal komandandiks just vene õppekeelega kooli. Koolirahvaga suhtlemine pole talle aga ka siis raskusi valmistanud, sest vene keel on tal juba lapsepõlvest hästi selge: nende majas elas mitu volgasakslaste peret, kelle järeltulijatega suheldi just selles keeles.
Kestame veel
Majutuskoha komandandi amet on Sirjele meeltmööda ka sellepärast, et selle kõrvalt saab ka peokontserdid ära näha.
“Laulu- ja tantsupidu läheb alati hinge. Seal tunned, et meid on kõigele vaatamata päris palju ja et kõigele vaatamata me kestame veel,” ütles Sirje Ange.
Tänasel maakondlikul laulu- ja tantsupeol vastutab ta rongkäigu korraldamise eest.
“Ilmselt pakuti mulle seda ülesannet sellepärast, et olen tegev olnud oma kooli vilistlasrongkäikude ja Eesti lipu päeva rongkäikude korraldamisel,” arvas Sirje Ange.
Tänase pidulistekolonni skeemi sai Sirje koostama hakata alles siis, kui registreerimine lõppenud ja igast omavalitsusest peole tulevate taidlejate arv teada. Skeemi koostamisel võttis Sirje abiks suisa geodeetilise plaani, mille abil sai kätte tänavate pikkuse ja laiuse. Valmis skeem edastati omavalitsustele, et kõik teaksid, kust nad oma kogunemiskohta otsima peavad.
“Peopäeval on mulle abiks kaks noormeest linnavalitsusest, sest üksi ei jõuaks ma tervet kolonni läbi joosta ega kontrollida, kas kõik on oma õigele kohale jõudnud,” ütles Sirje Ange.
Ta oli abiks ka tänase peo vahetekstide koostajatele. Peo teema on ju “Kolme koduvärviga” ning päevajuhtideks on Emilie Beermann ja Karl August Hermann (harrastusnäitlejate esituses muidugi), Sirje Ange on aga kooli üritusi ette valmistades end nii Eesti lipu kui ka Beermani ja Hermanni teemasse üsna hästi “sisse lugenud”.
“Karl August Hermanni trükis ilmunud päevikust on selliste sündmuste puhul näiteks alati midagi uut ja huvitavat võtta,” ütles Sirje Ange.
Ta peab end isamaaliselt meelestatud inimeseks, kelle juured on sügavalt kodumaa mullas. Talle on väga olulised ka peresidemed. Lapsepõlves oli tal vanemate ja vanavanematega hea kontakt. Sirje isa suri kahjuks siis, kui Sirje oli vaid üheteistaastane. See võttis elust justkui mingi tüki ära. Ema suri siis, kui Sirje lapsed olid gümnaasiumiklassides.
“Mul on nii kahju, et tal jäid lapselapselapsed nägemata,” ütles Sirje. “Ise loodan küll elada pika elu, nagu mu meheema, kes on saanud rõõmu tunda juba kaheksast lapselapselapsest.”
Sirje on väga õnnelik selle üle, et nii tema poeg Kristo kui ka tütar Pirjo on jäänud Eestisse ning tal on oma lapselastega võimalik päris tihti suhelda. Tõsi, nende lasteaia- ja koolipidudele ta naljalt ei pääse, sest tavaliselt on tal samal ajal endal vaja mõnd sarnast sündmust läbi viia. See on ka üks väheseid puudusi, mis huvijuhi ametil tema meelest on. See, et huvijuhil on tavaliselt mitu “rauda” korraga “tules”, st mitu sündmust paralleelselt ette valmistada, on tema arust pigem hea: see ei lase vaimul ega kehal laisaks minna.
Marika Nugis, Põltsamaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja:
Sirje on hingega kõigi oma tegemiste juures. Kui ta mõnd sündmust korraldab, tahab ta, et kõik oleks detailideni läbi mõeldud ning teiste asjaosalistega läbi arutatud. Sirje on suuresti loonud meie suurte ülekooliliste aktuste näo. Need on väljapeetud ja pidulikud ning neil tunnevad end hästi nii päevakangelased kui ka nende vanemad ja vanavanemad, sest kõigi peale on mõeldud. Meie õpetajad, kes mõnikord mõne teise kooli aktusele on sattunud, on vahel öelnud: “Einoh, muidu oli ju päris kena, aga Sirje Ange oli puudu.” See tähendab, et mõnele asjale oli viimane lihv andmata või mõni asi silmakriipivalt korraldamata.
Igasugu tähtpäevad korduvad aastast aastasse ning nendega seotud sündmuste korraldajal on oht langeda rutiini. Sirjel jätkub loomingulisust ja ta püüab igal aastal leida uue lähenemise. Ta on väga vastutulelik ja pakub abi ka sellistes asjades, mille pärast tema muretsema ei peakski. Muretseb ta muidugi üldse natuke rohkem, kui vaja. Enne suuremaid üritusi on tal ikka, nagu ta ütleb, infarktieelne seisund. Aga see läheb pärast õnnestunud sündmust kohe üle.
Sirje Ange elukäik
- Sündinud 22. jaanuaril 1960 Põltsamaal.
- Lõpetanud 1978 Põltsamaa keskkooli ja 1980 Viljandi kultuurikooli klubitöötaja ja tantsujuhi erialal.
- Töötanud Põltsamaa kultuurimajas, Hans Pöögelmanni nimelises kutsekeskkoolis ja mitmes Põltsamaa lasteaias.
- 1992. aastast Põltsamaa ühisgümnaasiumi huvijuht.
- Perekond: abikaasa Enn, lapsed Kristo ja Pirjo ning lapselapsed Marta, Madli, Lilli Loviise, Lisbeth ja Markus.
RIINA MÄGI
