Vihmased ilmad on tänavust söödavarumist jätkuvalt raskendanud. Möödunud nädalavahetusel õnnestus põllumajandusfirmades lõpuni jõuda silotegemisega esimesest niitest. Heinateoga peavad põllumehed võimalikuks alustada siis, kui mitu päeva või terve nädal on olnud sademeteta.
Laiusel lõpetati möödunud reedel silotegemine esimesest niitest. Kokku varuti 1000 tonni sööta. “Vihmasadude tõttu jäi kogus väikseks ja loodame, et teine niide õnnestub paremini. Asjade käik ei sõltu ju mitte üksnes põllumehest vaid ka ilmastikust. Ehk kui rahvapäraselt öelda, oleneb kõik kuidas jumal annab, kas ta on helde või ei,” ütles juhataja Tiit Maripuu. Tema sõnul lõpetati esimene niide rohumaal, kus kasvab ristik. “Loomulikult teeme ka heina, sest vasikad vajavad seda. Alustanud heinateoga aga veel pole. Head heinailma on vaja,” lausus Maripuu. “Suurim söödavarumise probleem on meie põllumajandusettevõttes, et sooheinamaad ei kanna üldse. Vesi on peal. Rohumaade rajamisel peab ka PRIA nõudeid arvestama. Kui sa nõudeid ei täida, näiteks ei arvesta, mitu aastat järjest ühte või teist põllukultuuri kasvatada, siis maksad oma rikkumised kõik kinni ja teha pole midagi,” märkis põllumajandusjuht.
Tiit Maripuu lisas, et Laiusel on plaanis piimakarja suurendada, milleks tehakse ka ettevalmistusi. Küsimusele kas madalad piimahinnad ettevaatlikuks ei tee vastas ta, et see pole põllumees, kes viriseb ja riskida ei julge.
Nädalavahetusel saadi esimese niitega ühele poole ka Põltsamaa vallas osaühingus Viraito. “Tahtsime ikka teha päris heina, kuid ilmastik seda siiski ei võimaldanud. Rohumaadel kasvatame lutserni, mis on proteiinirikkam ja kui esimene niide õnnestub teha õigel ajal, siis on lutsernimaadel võimalik teha neli niidet,” rääkis juhataja Toivo Kens.
Pajusi ABF-is tehti paar päeva tagasi silo luhaheinamaal. “Saak oli hea,” kinnitas juhataja Lembit Paal, kes usub, et tuleval nädalal saab alustada teise niitega. Luhaheinamaal on kunagi kasvatatud ka kultuurtaimi, kuid praegu kasvavad seal põhiliselt looduslikud taimed, ennekõike päideroog,” ütles Paal.
“Esimesed silokogused on meil tehtud. Kui nädal aega kuiva ilma püsiks, saaks alustada ka heinateoga. Heina kvaliteet võib tänavu kehvapoolseks jääma. Hein kipub vananema. Hea, kui saanuks kohe pärast jaanipäeva niitma hakata. Loodetavasti saame peagi alustada silotegemisega teisest niitest,” ütles Torma vallas Ookatku külas asuva Miku talu peremees Sulev Tutt. “Plaanisime tänavu mõneti rohkem loomasööta varuda, sest oleme veidi karja suurendanud ja kasvanud on ka rohumaade pind,” lisas ta.
“Praegu on meil talus piisavalt kiired päevad. Igapäevaste tööde kõrval valmistame külaliste vastuvõtuks,” lausus Tutt.
JAAN LUKAS
