Maavanem Viktor Svjatõševi visiidi ajal Põltsamaa linna selgus linnavalitsuses toimunud vestlusringis, et linna taristu rahastamine jääb riigi poolt kasinaks.
Põltsamaa linnas on ligi kakskümmend silda ja sillakest. Väga sageli on kerkinud üles probleem sellest, miks linn ei luba suuri veokeid Põltsamaa kõige olulisemale – Suurele sillale. Päevas ületab seda silda üle 6000 sõiduki, mis tähendab samasugust liiklusintensiivust nagu Tallinna-Tartu maanteel.
Sillad vajavad rohkem hoolt
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul vajab Suur sild hädasti remonti ja see läheks maksma kaks miljonit eurot.
Maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et teede hoolduseks eraldatavad summad arvestatakse välja vastavalt teede pikkusele ja teekatete järgi, kuid sellest arvestusest on välja jäänud sellised olulised infrastruktuuriobjektid nagu sillad. Sild moodustab tee pikkusest tühise osa, ent on samas hoolduskulude osas äärmiselt kallis objekt.
Maavanem arvas, et nende omavalitsuste teehoolduseks plaanitavaid kulutusi, kus on olemas sillad, tuleks välja arvestada eraldi koefitsiendi alusel. Põltsamaal kuulub lõviosa 43 kilomeetri pikkusest teedevõrgust linnale.
Piirkondlik tõmbekeskus
Põltsamaa linnapea lausus, et kui Põltsamaa linn tegeleks pelgalt linna probleemidega, siis ei oleks Põltsamaa tänasel päeval selline piirkondlik tõmbekeskus, nagu ta hetkel tegelikult on. Linnapea sõnul ulatub Põltsamaa kui tõmbekeskuse mõju linnast 20-25 kilomeetri kaugusele. Põltsamaale käiakse nii tööle kui kooli, seal saadakse osa kultuurist ja meelelahutusest, samuti osaletakse koguduste tegevuses. Ümberkaudsed inimesed käivad sisseoste tegemas Põltsamaa kauplustes, käivad siin arsti juures jne.
Ühelt poolt on Põltsamaa linn tüüpiline Eesti omavalitsus, kus elanikkond kahaneb ja vananeb. Samas on Põltsamaal väikelinna kohta palju erinevaid valdkondi esindavaid ettevõtteid, mis nii kohalikele kui kaugemaltki siia tööle käivatele inimestele igapäevast tegevust ja teenistust pakuvad.
Aiaots tunnustas Põltsamaa linnas tegutsevaid ettevõtjaid, öeldes, et vaatamata masule pole siin olnud suuri tagasilööke. Kõige paremini iseloomustab linna viimaste aastate käekäiku kohalikest pangakontoritest saadud info.
Jaan Aiaotsa sõnul küsis ta enne masu pangakontoritest, kuidas on olukord laenu võtmisega. Tookord kurdeti, et Põltsamaal võiksid laenumahud tunduvalt suuremad olla ja linn paistab selles valguses üsna nadi välja. Masu järel taas pangakontori töötajatega ühendust võtnud, sai linnapea teada, et tänu tagasihoidlikele laenukohustustele läks “suur pauk” Põltsamaast õnneks mööda.
i
TOOMAS REINPÕLD
