Kormoranide üha suurem arv näib nende rööveluviisi tõttu olevat probleemiks kalavarudele kõikjal Euroopas. Mõningate arvutuste kohaselt tarbivad kormoranid toiduks rohkem kala kui on Eesti sisevete ja rannikualade kalurite kalapüük kokku. Kormoranid kujutavad endast ohtu teatavate kalaliikide säilimisele ja tundlikule taimestikule Läänemere väikesaartel ning koguni rannikualade ja sisevete püügipiirkondade kalurite elatisallikatele.
Hiljuti võisime Postimehest lugeda, et loodust kahjustavate kormoranide arv on neljateistkümne aastaga kasvanud 12-kordseks. Kormoranide paare on Eesti Mereinstituudi teadur Redik Eschbaumi sõnul Eestis praegu 12 000.
Kuna kormoran on EL linnudirektiivi kaitse all, oleks abinõude rakendamine nende leviku kontrollimiseks ebaseaduslik. Direktiiv võeti aga vastu 1979. aastal ning pärast seda on kormoranide arv Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas kasvanud 20 korda. Vajadus probleemile otsa vaadata on seega enam kui ilmne.
On teada mitmeid juhtumeid, kus ELi liikmesriigid on direktiivi rikkudes rakendanud abinõusid kormoranide leviku kontrollimiseks, olles sunnitud seda tegema tõsisest vajadusest tingitult. Seepärast esitasin Euroopa Komisjonile kirjalikult küsimuse, millistel tingimustel oleks võimalik asjaomastel valitsustel taotleda erandit linnudirektiivist.
Komisjoni vastusest selgub, et liikmesriigid võivad kasutusele võtta meetmeid liigi arvukuse piiramiseks, kui see on direktiivis sätestatud tingimuste kohaselt õigustatud. Teisisõnu, lubatakse kohaldada üldise kaitsekava erandeid. Näiteks„vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele” ning „ taimestiku ja loomastiku kaitseks”. See tähendab, et liikmesriigid ei pea toimima kormoranipopulatsiooni arvukuse piiramiseks seadusevastaselt.
Eesti ametiasutuste kohuseks on olukorda hinnata, seda enam, et reaalne lahendus ju eksisteerib – vaja on vaid otsust rakendada direktiivis lubatud erandmeetmeid. On aeg tegudeks. Tervitan keskkonnaministri poolt allkirjastatud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava. Peame tegutsema selliselt, et kalur ei jääks tööta ning säiliksid loodus ja linnuliik.
Olen veendunud, et tagamaks kalameestele sissetuleku ning kaitsmaks meie kalavarusid ning loodust kormoranide eest, peaks Eesti rändveelindude kaitse kokkuleppes lubama kormoranide arvukuse piiramist.
MARIANNE MIKKO, sotsiaaldemokraat,
Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liige
