Siimustist pärit raudmees vallutab ekstreemtriatlonide poodiume

Siimustist pärit ning praegu Norras elav Heiko Sepp (33) on kõike muud kui lihtne maapoiss. Tema ellu on mahtunud aastatepikkune jalgratturikarjäär Prantsusmaal ning paraku on olnud ka aegu, kus põhiline aur kulus vaid pidutsemisele. Nüüd on mees enda jaoks uuesti spordi leidnud.


Juba paar aastat osaleb ta edukalt ekstreemtriatlonidel ning tänavu tõusis ta nimekatel võistlustel kaks korda autasustamispoodiumile. Šotimaal peetud Celtman triatlonil juunis saavutas Sepp kolmanda koha ning septembri keskel Prantsusmaal Chamonix’s peetud Evergreen Endurance triatlonil astus ta juba kõige kõrgemale poodiumiastmele. Järgneva usutlusega püüame selle raudmehe kirjule elukäigule  veidi valgust heita.

Millisena mäletad oma lapsepõlve? Kuidas ning millise spordiala juurde
esmalt sattusid?

Minu lapsepõlves oli Eestis ja kogu Jõgevamaal sport hinnas, võistlusi peeti igal nädalavahetusel ja Siimusti metsas toimus alati midagi. Lapsena tegin ma kõike, aga esimene õige sport, mida tegin, oli jäähoki.

Kuidas algas sinu karjäär jalgratturina?

Päris pisikesena oli meil külas rattur Toivo Reinov, samal ajal käisin ka Jõgeva noorte jalgratta seeriavõistlustel. Ühel hetkel kutsuti Äksi noortetuurile ja nii kõik algaski.

Kuidas leidsid tee Prantsusmaale rattaspordiga tegelema?

Esimest korda otsis Janek Tombak mulle ja Magnus Mändojale klubi Prantsusmaal 1999. aastal. 2001. aastal aitas klubi leida Lauri Aus, siis olin koos Rene Mandriga. Edasi olin juba omapead.

Miks jalgratturikarjäär pooleli jäi?

Sai küllalt, motivatsiooniga oli probleeme.

Oled mitmetes usutlustes tunnistanud, et mingil eluetapil oli sport sinu jaoks täiesti out ning kogu aur kuulus pidutsemisele. Kui pikalt selline aeg sinu elus kestis ning kuidas sa  sellest välja tulid ja uuesti spordi juurde naasid?

Eks ma trikitasin ka siis, kui veel sporti tegin, aga spordist täitsa eemal olin seitse ja pool aastat. Kihlvedu sõbranna Kertu Läänega viis mind jooksumaratonile ning hiljem kutsus Pertti Juronen meeskondlikule triatlonile jooksma. 

Kuidas leidsid enda jaoks triatloni ning mis sind selle spordi juures paelub?

Kõigepealt käisin kahel meeskondlikul triatlonil jooksmas. Siis mõtlesin, et peaks endalegi ratta sebima ja paar triatloni tegema. Siis pakuti töö juurest Norsemani kohta (Norseman Xtreme triathlon, mida on peetud maailma raskeimaks triatloniks – E.A.) ja tegin ka selle läbi ning edasi juba nagu ei saanud enam kuidagi sadulalt maha. Ma ei oskagi öelda, miks ma just
triatloniga tegelen. Mulle meeldivad täispikad triatlonid, hea end proovile panna.

Oled triatloniga tegelenud napid kolm aastat, kuid areng on olnud täiesti silmapaistev. Kuidas nii lühikese ajaga sedavõrd heade tulemusteni jõudnud oled?

Tegelikult tegin oma esimese triatloni Austrias Viinis 2013. aasta 17. mail. Eks mul on siiski mingi põhi veel vanast rattasõidust alles. Kui aus olla, siis ega ma tegelikult lühikestel distantsidel eriti ei liigu, pikad triatlonid sobivad hästi ja eriti mägiste ehk trail run jooksuga.

Kuidas sa end treenid?

Kolm kuni viis päeva nädalas sõidan rattaga, üks-kaks korda jooksen ja ujun. Nädala sees treenin hommikuti enne tööd, vahel harva ka õhtul.

Kes sind juhendab?

Olen iseenda treener ja teen trenni täpselt nii, kuidas enesetunne on.

Miks oled valinud endale võistlemiseks just rasked, ekstreemnimetust kandvad
triatlonid?

See on justkui sõltuvus. Kui oled ühe läbi teinud, siis tahad veel, Eks ma ikka käin ka Ironman’idel ja samuti võtan osa tavalistest triatlonidest ning jalgrattavõistlustest.

Kas plaan oleks sihtida ka suurvõistlusi, nagu näiteks MM või miks mitte olümpiamängud?

Järgmise aasta peaeesmärk on pääseda oma vanusegrupis Hawaii Ironman’ile, mis ongi Ironman’i maailmameistrivõistlus. Enne seda pean mõnel Ironman’i etapil täitma kvalifikatsiooninormi. Järgmisel aastal on plaanis osaleda kahel Ironman’i võistlusel.

Sporti naastes olid Jõgeva spordiklubi Keremeister asutamise juures ja ka klubi liige. Kas kuulud endiselt SK Keremeister hingekirja?

Ma küll algatasin Keremeister SK, aga kuna mu oma tegemised on läinud liiga suureks, siis olen pidanud liikuma sammukese edasi. Klubi ise toimib Pertti Juroneni käe all ilusasti edasi. Olen nüüd Hawaii Express tiimi liige. Kasutangi siinkohal juhust tänada oma toetajaid Raul Soodlat ja teisi Jõgevamaa põllumehi, kes leidsid praegusel raskel ajal võimaluse mind aidata Prantsusmaa võistlusreisil. Suur kummardus ka ettevõtetele: Hawaii Express, Bunde Gruppen, Keremeister, Promaker Bygg AS, MooMoo ja E.R. Diving.

Milline võistlus seni on sinu jaoks olnud kõige raskem?

Elu esimene Norseman. Lõpujoont ületades ei saanud ma maailmast mitte midagi aru ja hiljem hotellis küsisin oma tuba üldse soome keeles.

Milline võistlus on olnud kõige meeldejäävam?

Praegu on Prantsusmaa väga selgelt nii meeles kui ka kehas.

Millisel võistlusel soovid oma sportlasekarjääri jooksul kindlasti osaleda?

Loodan saada koha järgmine aasta nii Swissmanile kui ka Hawaiile. Siis tahaks pillid põhimõtteliselt kokku pakkida ja perele pühenduda.

Millisest tiitlist unistad?

Norsemani roheline särk ehk siis viis korda Norsemani lõpetanu.

Kes on spordis sinu suuremad eeskujud?

Praegusel hetkel vast Wim Hof (Hollandi mees, kellele kuulub Guinessi rekord jäävannis istumise eest. Sellest on tal ka hüüdnimi jäämees – E.A),  aga temal ei ole mingit pistmist triatloniga. Noorena olin suur rattafriik, siis olid eeskujuks Eesti suured nimed nagu Jaan Kirsipuu ja Lauri Aus.

Sa oled pikka aega elanud Norras. Kuidas sattusid Eestist Norrasse?

Pärast Prantsusmaalt Eestisse tulekut töötasin paar kuud Tallinnas ja siis pakuti ühe Soome ehitusfirma kaudu tööd Norras.

Kus kandis Norras elad?

Elame praegu Oslos, aga plaanime kolida linnast välja. Linnaelu on liiga kirev.

Millega tegeled Norras igapäevaselt?

Trenn, töö, kodu, kino, metsas matkamine, laisklemine – nagu iga tavainimene ikka.

Olen sotsiaalmeedia vahendusel märganud, et sul on eksootilist päritolu elukaaslane.
Kust ta pärit on ning millega tegeleb?

Annedwelyn on Filipiini päritolu Norra kodanik. Praegu lõpetab kooli ja töötab haiglas õena.

Kuidas te tutvusite?

Kui käisin viimast korda Oslo ööeluga tutvumas, siis saimegi omavahel tuttavaks.

Mis keeles oma elukaaslasega suhtlete?

Peamiselt norra, vahel ka inglise keeles. 

Mida elukaaslane sinu sportlikest harrastustest arvab?

Ta toetab mind igati, aga eks ta on ikka kurb, kui ma igal kuul taas jälle kuhugi kaugele võistlema sõidan. Kahjuks ei ole rahakott nii paks, et saaksime mõlemad võistlustele lennata. Samas on ta hakanud minu eeskujul ka ise sporti tegema. 

Kui tihti külastad Eestit?

Aastas kolm kuni viis korda, rohkem võistluste pärast.

Millest Norras elades puudust tunned?

Eesti vorstidest.

Kas oled mõelnud kunagi päriselt Eestisse naasmisele?

Eks ma ikka olen mõelnud, aga elu on päris palju muutunud ja enam ma selliseid otsuseid üksi teha ei saa.

Heiko Sepa elukäik

*Sündis 1982. aasta 10. juulil Tartus

*Õppis Jõgeva 2. keskkoolis, Otepää spordikoolis, Jõgeva täiskasvanute keskkoolis, Rosenhof Skole’s

*Spordiklubid: Jõgeva Centrum, PRT, ACVO (Prantsusmaal), Les Mureaux (Prantsusmaa), SK  Keremeister (2013-2014), Hawaii Express (2015)

*Ehitaja ettevõttes Bunde Gruppen

*Elukaaslane Annedwelyn ja tütar Greete

Heikole meeldib end sportlikus mõttes piinata

Spordiklubi Keremeister üks asutajatest ja Heiko sõber Merlis Saare ütles, et Heiko on  sihikindel ja meeletu tahtejõuga. “Pärast seda, kui Heiko hakkas aktiivselt triatloniga tegelema, on temaga keeruline suhelda, sest ta ei taha paigal püsida ja kiirustab pidevalt kuhugi. Olen aru saanud, et talle meeldib ennast proovile panna ning end vahel lausa sportlikus mõttes piinata. Olen näinud pärast võistlusi, kuidas mõnel tema varbal pole isegi küünt peal. Selles punktis lähevad meie arusaamad spordi tegemisest paraku lahku. Heiko oli ka üks Keremeistri spordiklubi asutajatest, mis ühendab ligi kahekümneliikmelist sõpruskonda.”

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus