Siimustis tähistati nädal tagasi toimunud omaloomingupäevaga sellest paigast pärit keele- ja kirjandusteadlase ning luuletaja Eeva Niinivaara 115. sünniaastapäeva. Kohal oli ka külalisi Soomest, kus Niinivaara tegi suurema osa oma elutööst.
Siimustist Kraavi talust pärit Eeva Pedriks-Niinivaara oli aastakümneid Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor, ent teda on õigusega nimetatud ka eesti keele ja kultuuri kandjaks Soomes. Kodukandis tavatsetakse tema sünniaastapäeva tähistada õpilaste omaloomingupäevaga, juubeliaastatel ka konverentsiga. Tänavune omaloomingupäev oligi üksiti konverents.
Omaloomingupäeva teemaks oli seekord “Siin- ja sealpool merd”. See seostus hästi nii Eeva Niinivaara eluga, mis möödus tõepoolest siin- ja sealpool merd, aga ka tänavu Eestis tähistatava merekultuuri aastaga. Siimusti algkooli ja Laiuse Jaan Poska põhikooli lapsed olid kirjutanud päris suure hulga toredaid mereteemalisi kirjatöid ning kandsid need omaloomingupäeval ka ette.
Juubelisündmuse ettekanded olid pühendatud Eeva Niinivaaraga elutööga tihedas mõttelises seoses olevatele teemadele: tõlkimisele laiemas mõistes ning eesti keele õpetamisele Soomes ja soome keele õpetamisele Eestis. Tõlkimisest kõneles kirjanik ja tõlkija Jan Kaus.
“Kui tõlgin, õpin mitte ainult seda keelt, millest ma tõlgin, vaid ka seda keelt, millesse ma tõlgin. Mulle saavad selgemaks emakeelsete sõnade tähendusväljad. Need ei pruugi teise keele sarnaste sõnadega päriselt kattuda,” ütles Jan Kaus.
Tõlkimine ei tähenda tema sõnul sugugi üksnes ilukirjanduse tõlkimist, vaid see on üleüldine ja paratamatu tegevus, milles me kõik osaleme. Me peame ju kogu aeg tõlkima oma mõtteid teistele arusaadavasse keelde ja teiste mõtteid endale arusaadavasse keelde. “Tõlkimine on inimliku suhtlemise viis, inimeseks olemise jäämäe veepealne osa,” kinnitas Jan Kaus.
Polegi töö
Eesti keele õpetamisest Soomes kõneles Siimusti kultuurirahva hea tuttav, Lahtis elav Päijät-Häme Tuglase seltsi auesimees Leili Kujanpää. Tema sõnul võib eesti keele õpetuse Soomes jagada kolme harru. Esiteks õpetatakse seda eesti lastele emakeelena. Teiseks õpetatakse seda ühe erialana Helsingi ülikoolis: igal aastal alustab seal eesti keele õppimist neli kuni kuus tudengit. Ka tulevased soome filoloogid peavad kõik mingil määral eesti keelega tutvust tegema, aga kui põhjalikuks see tutvus kujuneb, oleneb paljus tudengist endast.
Ja siis on veel eesti keele kursused, kuhu tulevad asjast tõesti huvitatud inimesed. Leili Kujanpää sõnul saab Lahti piirkonnas praegu eesti keelt õppida ainult koolituskeskuses Wellamo, mis kuulub Lahti linnale ja seitsmele ümberkaudsele vallale. Eesti keele õppureid on seal hetkel sadakond. Lisaks tavakursustele tegutseb seal ka eesti keele klubi, mis ühendab tõelisi eesti keele ja kultuuri fänne, kes käivad aeg-ajalt Eestis huvi- ja teatrireisidel.
“Eesti keele klubiga tegelemine polegi mulle nagu töö, sest saan nende inimestega suhtlemisest tohutult energiat,” kinnitas Leili Kujanpää.
Soome keele õpetamisest Eestis andis ülevaate Jõgeva põhikooli ja Jõgevamaa gümnaasiumi soome keele õpetaja Margit Alliksaar. Tema sõnul õpetatakse soome keelt meil gümnaasiumides valikainena ja 2011. aastast ka põhikoolides B-võõrkeelena. Neid põhikoole, kus soome keelt teise võõrkeelena õppida saab, on siiski vähe, ent Jõgeva põhikool on nende hulgas.
Soome keele õpetamist Eestis toetab mitmel viisil Soome Instituut: nad korraldavad õpetajatele täiendkoolitusi ning õpilastele soome keele olümpiaadi. Tänu Soome instituudile on võimalik sooritada ka A2 tasemele vastavat keeletesti.
Margit Alliksaar väitis oma kogemuste põhjal, et soome keele häälduse ja sõnarõhkudega eestlastest õppuritel probleemi pole, küll aga teevad õppimise raskeks soome keele pikad sõnad. Peavalu valmistavad ka nn eksitussõnad, mis on mõne eesti sõnaga väga sarnased, ent tähendavad sootuks muud. Selle kohta tõi Margit Alliksaar ka terve rea publikut lõbustanud näiteid.
Sõnad ja mõtted
Kui omaloomingupäeva etteasteid sai kuulata Siimusti algkooli saalis, siis ühine tordisöömine sai teoks samas majas paiknevas Siimusti raamatukogus. Väiksem ring huvilisi võttis ette ka teekonna Eeva Niinivaara nime kandvasse parki, kus seisab keeleteadlasele pühendatud mälestuskivi.
Päijät-Häme Tuglase seltsi liige Marja Kyrö kiitis omaloomingupäeva korraldust. Ka laste lood ja asjatundjate ettekanded väärisid kuulamist.
“Olen ka ise elus palju tõlkijatööd teinud ‒ enamasti olen tõlkinud saksa ja rootsi keelest soome keelde ‒ ning olen väga päri sellega, mida Jan Kaus ütles: tõlkija ei pea tõlkima mitte sõnu, vaid mõtteid,” tõdes Marja Kyrö.
Kirjanik ja tõlkija Jan Kaus lisas:
“Kiidan Siimusti raamatukogu juhatajat Tiina Mihhailovit, et ta sellist omaloomingupäeva korraldab. Sellised rohujuuretasandi kultuuritegemised kipuvad ju muidu Eestis kokku kuivama.”
Praegu ongi Eeva Niinivaara mälestuse hoidjaks Siimustis Tiina Mihhailov: tema eestvedamisel toimuvad Niinivaarale pühendatud üritused ning tänu temale toimib eesti-soome keeleteadlase mälestustuba. Kakskümmend aastat tagasi alustasid aga Eeva Niinivaara (ta oli siis veel elus) ning ta lähedaste ja õpilastega sidet looma Siimusti raamatukogu tollane juhataja Jaana Koppel ning kohaliku kultuuriseltsi tollane juht Silvi Moont. Viimase eestvõttel avati 1996. aastal ka Eeva Niinivaara sünnikohta märgistav kivi. Kui varem asus see keset trööstitut tööstusmaastikku, siis 2004. aastal koliti see ümber Aivar Koka initsiatiivil rajatud parki. Omaloomingupäeval pidaski Tiina Mihhailov tänumeenega meeles Soome-suunalise suhtlemise üht algatajat Silvi Moonti. Jaana Koppel kahjuks meenet vastu võtma ei saanud tulla.
RIINA MÄGI
