Siimusti noortekeskus on täis noorte saginat. Mõni valmistub küünlateoks, mõni meisterdab jõulukaunistusi. Keskusse saabub noori järjest juurde. Töö käib igas nurgas. Köögis valmistatakse küünlaid ja suures saalis käib pingeline piljardimatš.
Pea kaks kuud kestnud piljarditurniir kulmineerus 16. detsembri õhtul, mil selgusid kolm parimat mängijat. Noorte algatusel kirjutati Avatud noortekeskuste projektikonkursile piljardilaua soetamiseks projekt. Uue piljardilauaga oli plaanis korraldada turniir, selgitada kolm parimat mängijat ning edaspidi mängida lihtsalt enda ja sõprade rõõmuks. Praeguseks on mänguhoos ära kulunud juba neli kiid. Huvi piljardi vastu ei näi vaibuvat.
Kui noored pärast kooli Jõgevalt Siimustisse sõidavad, siis arutatakse juba bussis, kes millal mängima tuleb ning kellest võib saada turniiri tšempion. Aruteludest on näha, et see on noorte jaoks oluline ning võistlust võetakse kohusetundlikult ja vastustusega. Kes juba kord osalema hakkas, peab mängima seni, kuni võite jagub. Esikolmikut premeeriti medalite ja šokolaadiga. Suu sai magusaks ka neljandaks tulnu. Piljarditurniiri esimese koha saavutas Kevin Keek, teise koha Stiven Schasmin, kolmandaks tuli Kristian Käresk.
Küünlategu
Siimusti noortekeskuses on sel sügistalvel hoogu saanud vabatahtlik töö. Kõigepealt tuli Töötukassast noortekeskusesse huviringe juhendama Küllike Roosipõld. Küllike käib töö ja kooli kõrvalt paar korda nädalas noortega meisterdamas. Sotsiaaltööd õppiv naine soovis oma kodukohas teha vabatahtliku töö praktikatunde ning noortekeskus on selleks ideaalne koht.
Noored hoiavad Küllikest ning oli kuulda, kuidas nad tegutsedes aeg-ajalt oma juhendaja nime hüüavad. Iga noor võitles võimaluse eest istuda Küllikese kõrval ning näidata uhkusega oma meistritööd.
Erinevatele jõulukaunistustele vahelduseks katsetasid noored koos Küllikese ja noorsootöötaja Laidiga küünalde tegemist. Seda prooviti seekord erinevate värvidega. Küünalde tarbeks läksid käiku lillepoest ostetud pisikesed purgid ja eelmise küünlateo vahajäägid. Ja et värve oli vähe, siis valati kokku kihilised küünlad. Valmisid omanäolised sinise-, rohelise-, kollase- ja oranžitriibulised apelsinilõhnaga küünlad. Küünlataht kinnitati väikeste värviliste kivikestega purgi põhja. Seejärel sulatati vaha ning lisati värvi saamiseks soovitud tooni tablett. Tulel aeglaselt segades valmis siirupilaadne vedel küünlavaha, mida soovijate purki valati. Seejärel tuli kannatlikult oodata, kuni vaha hangus, ning sai juba uue värvikihi peale valada.
Igal meisterdajal oli lubatud omavalmistatud jõuluküünal koju kaasa võtta.
Kingituseks helkurid
Siimusti noortekeskuses käis hiljuti külas noorsoopolitseinik Kersti Raiküla. Tal oli kaasas vahendeid helkurite tegemiseks ja ta soovis neid koos noortega meisterdada. Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen meenutas Kersti küsimust, kas oleks üldse mõeldav, et politseinik tuleks meisterdama. Kahtlused olid asjatud, noorsoopolitseinik võeti lahkesti ja ootusärevalt vastu. Kersti tuli ning tal olid kaasas kangas, pärlid, niidid ja nõelad. Ühtekokku oli tarvis meisterdada 25 helkurit. Siimusti noored jõudsid teha neist 18. Valmistatud helkurid läksid toimetulekuraskustega perede jõulupakkidesse. Vastutasuks sai meisterdajad politsei logoga “päris helkurid“. Natuke ollakse kurblikud, et omavalmistatud elupäästjat ei saanud kohe jope külge riputada. Ent mõisteti, et kellelegi toovad need väiksed kingitused rohkem rõõmu. Pealegi on see igati õiglane kaup – helkur helkuri vastu.
Noorte kunstianne ei piirdunud üksnes küünalde ja jõulukaunistustega. Noortekeskuse sõpru ja toetajaid peeti üheskoos meeles noorsootöö nädalal ja jõulude puhul isevalmistatud ja omanäoliste kaartidega. Lisaks jagus vabatahtlikel aega, et vahetada 27. novembril ühisnädala aktsiooni käigus noortekeskuse toolide katteriided. Pärast istuti värskenduse läbinud toolidel ümber söögilaua ja aeti Küllikesega karjäärijuttu.
i
MARGE TASUR
