Alates septembrist on Siimusti noortekeskus pakkunud lastele ja noortele võimalust osaleda kaks korda nädalas looduse huviringis. Tegemist on ühe osaga Eesti ANK Ühenduse projektist “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”.
Loodusringis saab laps huvitegevuse käigus arendada oma sotsiaalseid oskusi ning õppida uut ja põnevat ümbritseva looduse kohta. Tegemist on vahva ringiga, kus igal kuul tegelevad noored uue teemaga, olgu selleks siis saagi kogumine, metsataimedega tutvumine, keskkonnateemad, maailmaruum või lemmikloomad. Siimusti noorsootöötaja Laidi Graueni sõnul saavad osalejad ise soovi avaldada, mida ühel või teisel kuul teha võiks.
Siimusti noortekeskuses koguneb looduse huviring üheksa kuu jooksul kaks korda nädalas. Septembris panid loodushuvilised edaspidise tegevuskava paika. “Otsustasime, et võtame igal kuul ette ühe suurema teema, millega tegelda. Igal kuul teeme ühe väljasõidu ja kutsume kellegi külla, meisterdame ja vaatame põnevaid loodussaateid, et uusi ideid saada,” rääkis noorsootöötaja.
Sügisannid
Septembris keskenduti sügisandidele. Selle aasta seene- ja õunasaak on noortel juba purkidesse hoidistatud. Lisaks sellele külastasid loodusesõbrad Jõgeva alevikus asuvat Eesti Taimekasvatuse Instituuti. Neile tutvustati tomatisorte ja Peipsi-äärse sibula projekti. Noored võrdlesid erinevate taimede seemneid ning nägid 20-aastast viinamarjataime. Loomulikult said kõik proovida mitmesuguseid tomatisorte – suuri ja väikesi, punaseid ja kollaseid.
Instituuti külastanud Tess sõnas, et kõige maitsvamad olid kollased tomatid. “Need olid magusamad! Aga punased olid ka head, veidi hapukad ja vürtsikamad,” täpsustas ta.
Võõrustajad andsid kingituseks kaasa kotitäie tomateid. Gelinale jäi meelde huvitav fakt, et kartulil ei söö me vilju, vaid hoopis juurepaksendusi.
Septembris käis noortekeskuses külas valla noorsootöö vanemspetsialist Monika Maasing, kes koos huvilistega leiba küpsetas. Anella, Gelina ja Tess kinnitasid, et leib maitses hää, sest nii mõnigi jõudis kohale just söömise ajaks. Kõik huviringis osalejad said endale kiirköitja, kuhu kogutakse kõik loodusringis saadud tarkused.
Metsataimed ja lehed
Oktoober otsustati pühendada metsataimedele. Koos uuriti, kuidas valmistub loodus talveks, kuidas toimub fotosüntees, kuidas saame hingamiseks hapnikku. Planeeriti matka loodusse. Külla tuli meisterdama Siimusti Kiigemetsa kooli huvijuht Merje Talistu, kes õpetas kontpuust, takunöörist, kuivatatud käbidest ja pärlitest seinakaunistusi tegema. Oktoobris oli ka viimane aeg koguda kuivatamiseks taimi ja värvilisi lehti. Kuivanud taimed hakkavad kaunistama peagi saabuva isadepäeva kaarte. Lisaks mahtus oktoobrisse veel männikoorest paadi tegemine ning rahvusvahelise vaimse tervise päeva puhul amulettide valmistamine. Sügisene retk viis noored aga Siimusti lauluväljaku metsa.
Ettevõttest Metsaharidus OÜ olid nendega kaasas Mats ja Jürgen. Loodusharitlaste eesmärk on inimestele metsa võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt lähemale tuua. Matka käigus saadi teada, et Eestis kasvab umbes 100 puuliiki. Rõõmsa üllatusena leiti kohalikust metsatukast tervelt 13 liiki. Õpiti määrama raagus puude liike koore, võra, pungade ning lähedusse langenud lehtede järgi.
“Tutvusime kuivanud puu sees peituva eluga ja tuletasime meelde toitumisahela olulisust. Leidsime metsast tühje suitsupakke, ühe šampoonipudeli, kilekotte ja pudelikorke. Neid üles korjates rääkisime looduse saastamisest.
Arutlesime teemadel, mis on metsas ja mida mets meile annab,” rääkis noorsootöötaja. Ta lisas, et koos õpiti ka lõket tegema ja vorsti grillima nii, et looduse ja üksteise vastu sõbralikud ja hoolivad olla osatakse.
Kahe kuu loodustarkused võeti kokku lustlikus Kuldvillaku –mängus. Nutikamad said auhinnaks Puhta Looduse sarja tooteid. Esikolmikusse jäid Indrek, Tess ja Diana. Tüdrukute eest napsas aga võidu Indrek, kes ei olnud tegelikult kordagi loodusringis osalenud.
“Kuldvillaku küsimused olid päris keerulised, kuid teadsin vastuseid põhiliselt koolis õpitu põhjal,” lausus Indrek. Ta tunnistas, et huvitavad küsimused tekitasid soovi edaspidi looduse huviringis käima hakata.
Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist “Riskilapsed ja -noored” avatud taotlusvoorust “Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga viib programmi ellu Eesti Noorsootöö Keskus. Programmi partneriteks on justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liit. Projekti toetab Jõgeva vallavalitsus.
MARGE TASUR
