Eile tähistati Siimusti lasteaed-algkoolis kahte juubelit. Lasteaial täitus neljakümnes aastaring ning kooliosa sai kahekümneaastaseks. Sealsete õpetajate kinnitusel pole neil ei praegu ega lähitulevikus lastenappust karta.
Siimustis on haridust vahelduva eduga antud juba alates 19. sajandi keskpaigast, praeguse Siimusti lasteaed-algkooli sünniajaks loetakse aga 1972. aastat, mil avati kaherühmaline Siimusti lastepäevakodu Metsatareke. Aja edenedes ja aleviku kasvades tekkis vajadus siia ka kool rajada.
1992. aasta märtsis pöördusid lasteaialaste vanemad Jõgeva külanõukogu poole taotlusega, et Siimustis kool avataks. Lapsi oli alevikus juba üsna palju, bussid käisid siit linna aga hõredalt. Alates 1991. aastast töötas lasteaia juures juba I klass, mis kuulus Jõgeva II keskkooli alla, seega olidki eeldused kooli loomiseks juba olemas. Ettepanek sai positiivse vastuse ning 1992. aasta 1. septembril avati algkool, mis hakkas tegutsema Jõgeva EPT hoones. Plaanis oli Siimustis avada põhikool, kuid elu keerdkäikude tõttu jäi see plaan täide viimata. Põhikoolile mõeldud hoones töötab praegu Kiigemetsa kool. Uue sajandi algul, 2001. aastal, liideti lasteaed ja algkool.
Puudus pole lastest, vaid õpetajatest
Lasteaia ja algkooli liitmise hetkel oli algkooli direktoriks ka praegu selles ametis töötav Kaja Reiman. Tema sõnutsi oli kahe asutuse liitmine vajalik, esiteks juba majanduslikus mõttes, ning teiseks ongi lasteaia ülesanne kooliks ette valmistada ja peaaegu kõik Siimusti lasteaia lapsed alustavad oma kooliteed sama aleviku algkoolis. Direktor Reiman sõnas, et nii lastel kui ka õpetajatel on selle süsteemi järgi mugav toimida. Õpetajad teavad, milliste võimetega lapsed nende klassi tulevad, kellele on vaja pöörata rohkem tähelepanu ja kes on andekam.
Kui praegu on Eesti hariduselus muutunud üsna teravaks probleemiks laste arvu vähenemine ning mitmed koolid on pidanud uksed sulgema, siis Siimusti koolil lastest puudu ei tule. Kuueklassilises koolis käib momendil kuuskümmend õpilast, aga on olnud veel paremaid aegu, mil ühes klassis õppis kuni kakskümmend last. Praegu on igas klassis keskmiselt kümme õpilast ja see on õpetajate kinnitusel täpselt paras arv. Kõik lapsed saavad piisavalt tähelepanu, nendega jõutakse ka individuaalselt tegelda ning samas pole õpilasi nii vähe, et oleks tarvis liitklasse moodustada. Direktor rääkis, et sügisel tuleb esimesse klassi kümme last ning ka järgneval kolmel aastal ei tohiks lastenappust tulla, sest lasteaia kolmes rühmas on lapsi piisavalt.
Veidi napib aga õpetajaid ja spetsialiste. Mõru mälestus on Siimusti algkooli kollektiivil lõppeva õppeaasta algusest, mil konkurss esimese klassi õpetaja leidmiseks läbi kukkus ning terve õppeaasta pidi päästma kooli direktor Reiman, kes nüüd olude sunnil tegeleb esimese klassi juhatamisega. “Aega ja energiat kulub selleks küllaga, see on poiste klass, neid tuleb päris kõvasti taltsutada,” rääkis Reiman ning tunnistas, et klassijuhatamise kõrvalt on tal paberimajandus momendil küll tagaplaanile jäänud, kuid kõik ülesanded on sellest hoolimata täidetud. Pole välistatud, et Reiman peab peatselt üle võtma ka logopeedi kohustused, sest kooli praegune logopeed Mari-Liis Põld läheb lapsepuhkusele.
Siimusti lasteaed-algkool on müüdimurdja
Suureks plussiks on Siimusti koolil välimus. See on ilus ja puhas, vana EPT hoone renoveeriti täielikult kolm aastat tagasi. Lähiajal on lootust, et Siimusti alevikus hakatakse ehitama ka kevadise tulvavee asulast välja juhtimise süsteemi. Siis ei pea koolis ega asulas enam igal kevadel enam keldritesse tungiva suurveega võitlema.
“Kuigi hoone on ilusti renoveeritud, on meil plaan millalgi välja ehitada ka keldri, kuhu saaks teha kas või sporditarvete hoidmise koha,” ütles Reiman. Seni pole seda tööd just uputuseohu tõttu ette võetud.
Siimusti lasteaed-algkool püüab murda müüti, nagu oleksid maakoolid hääbumas. Seni on see üsna hästi õnnestunud ning õpetajad ja ka direktor loodavad, et kool tegutseb veel pikki aastaid. Probleem võib aga tekkida õpetajate puudumisega ning on selge, et kogu tööd ei jõua direktor ja käputäis õpetajaid ära teha. Kaja Reiman loodab, et sel kevadel läbi viidud üleriigiline haridustöötajate streik annab lähiaastatel ka mingeid tulemusi ning õpetajaametit hakatakse rohkem väärtustama.
Siimusti lasteaed-algkooli lugu
1969 alustati Siimusti lastepäevakodu ehitusega
1971. aasta detsembris sai hoone valmis
1972. aasta märtsis avati Siimusti lastepäevakodu Metsatareke, kus töötas kaks rühma
1974 esimene ümberehitus
1976 valmisid jooksurada ja võimlemisväljak
1981 avati vastvalminud kõrvalhoones neljas rühm
1986 valmisid muinasjutuskulptuurid ja mängumajad
1991 avati I klass, mis kuulus Jõgeva II keskkooli alla
1992. aasta septembris alustas Siimusti algkool kolme klassikomplektiga
2001. aasta septembris liideti Siimusti lasteaed ja algkool
2009 renoveeriti õppeasutuse ruumid täielikult
i
Siimusti lasteaed-algkooli õpetajad räägivad koolielust
i
Kaja Reiman, direktor
Mina tulin Siimusti algkooli tööle 1995. aastal. Kooli direktorina olen töötanud siin 2000. aastast alates. Viimase kahekümne aasta jooksul on õpetajaamet üsna palju muutunud, kohustusi on juurde tulnud. Samas on ka lapsed muutunud, kirjandusest huvitutakse vähem ja arvutite taga veedetakse suurem osa oma päevast. Eks õpetajad on püüdnud arvutit lastele tutvustada ja õpetada ka kui töö- ja õppevahendit, mitte ainult seadet, millega mängida. Siiski on arvuti kasutamise juures ka positiivseid külgi. Nimelt on lastel laiem silmaring ja mõneti laialdasemad teadmised.
Merike Piks,
III klassi juhataja, huvijuht
Mina tulin Siimusti algkooli õpetajaks 1993. aastal tollase direktori Vello Mäesepa kutsel, kes palus mind algklasside juhatajaks kohe-kohe valmima pidanud põhikooli, mille ehitus siis juba käis. Põhikooli Siimustisse küll ei tulnud, kuid algkoolis olen ma õpetaja tänase päevani. Üldiselt teada-tuntud tõde on, et õpetajaamet pole just meelakkumine ning seda tehakse peamiselt missioonitundest, siiski on Siimustis hea ja kokku hoidev kollektiiv, mis teeb siin töötamise lihtsaks. Raskusi tuleb iga päev ette, aega on vähe, tasustamata lisatöid on palju, õpetaja peab olema lisaks oma tööle ka psühholoog, arst ning sotsiaaltöötaja, nõudmised pedagoogidele on kõrged.
Vaatamata raskustele, on mul seoses Siimusti kooliga ka palju häid mälestusi. Oleme terve kooliga käinud ekskursioonidel Helsingis ja Riias, ära on käidud ka mäesuusanõlvadel. Minu esimene lend on mind siiani meeles pidanud, igal aastal sünnipäeval õnne soovinud ja külas käinud. Viimastel aastatel on lävimine küll harvemaks jäänud, kuid nad on juba nii suured, neil on oma pere ja oma elu tahab ka elamist. Siiski on hea meel, et nad oma õpetajat ei unusta.
Ingrit Virks,
V klassi juhataja
Olen Siimusti algkoolis 1992. aastast. Siin töötamise algusaastatest on hästi meeles sportlikud ja aktiivsed lapsed. Olen läbi aastate juhendanud ka tantsuringi, kellega oleme käinud kolmel vabariiklikul tantsupeol. Algusaastatel jäi meil ühel tantsupeol osalemata segastel asjaoludel. Ülevaatusel anti meile kõrged hinded, aga tõenäoliselt polnud me nii tuntud, nagu oleks tarvis olnud, ja peole meid ei lastud. Eks sellistele sündmustele saamine on paras poliitika.
Olen siin õpetamise aja jooksul selgeks saanud, et linnakoolis ma kindlasti õpetada ei sooviks. Siimustis on paraja suurusega klassid, õpetussõnad jõuavad kõigi õpilasteni ning igaüks saab piisavalt tähelepanu. Kuigi õpetajaamet on keeruline ning alatasustatud, jäävad sellest tööst mitmed positiivsed mälestused. See, kui lapsed võtavad esinemisel end kokku ja teevad ilusa etteaste, mis pisara silma võtab, on kõige parem tasu tehtud töö ja nähtud vaeva eest.
i
Siimusti algkooli lõpuklassilapsed räägivad oma koolist
Andra Värnik
Siimusti kool meeldib mulle juba seetõttu, et siin on niivõrd vähe õpilasi. Kõik tunnevad üksteist ning kaklusi ja tülisid on väga vähe. Lisaks sellele on siin ka väga head ja õiglased õpetajad.
Ka väljanägemiselt on meie koolimaja väga ilus, sest on värskelt renoveeritud. Minu arvates on meie kool üks ilusamaid koole üleüldse.
Mina olen väga õnnelik, et käin just selles koolis, ja ei taha siit üldse lahkuda. Usun, et meie koolis olen omandanud palju kasulikku ning olen uude kooli minekuks hästi ette valmistatud.
Kärt Vaher
Siimusti kool meeldib mulle üle kõige seepärast, et see on väike kool. Meil on vähe õpilasi ja tänu sellele pole siin lärmakas. Nii on vaikne ja hea õppida. Tore on, et nii väikest kooli suletud pole.
Kõige rohkem meeldib mulle Siimusti kooli juures see, et igal klassil on niinimetatud koduklass ja pea kõiki tunde annab klassijuhataja. Muidu peaksid õpilased kogu aeg mööda kooli ringi käima, koridorid muutuksid kärarikkaiks ja oleksid ummikuid täis.
Brigitta Saveljeva
Siimustis on lahedad õpetajad ja nad teevad oma tööd väga hästi. Hea on, et meie koolis korraldatakse nii palju huvitavaid reise. Palju lapsi polegi meie kooli vaja, sest siis läheb liiga segaseks.
Liina Kinks
Siimusti algkool on minu jaoks olnud suurepärane kogemus mõistmaks, milline kool olema peab. Siimusti kooli õpilane olla on väga tore. Minu meelest on meie kooli õpetajad sõbraliku käitumisega. Mul on hea meel rääkida teistele meie koolist. Ma käisin ka Siimusti lasteaias ja ma olin juba siis paljude õpetajatega tuttavaks saanud ega kartnud kooli minna. Kõige rohkem meeldib mulle Siimusti algkool just sellepärast, et õpetajad tõesti tegelevad lastega.
Kristo Kreek
Mulle meeldib Siimusti kool, sest siin korraldatakse palju reise. Kooli kokad on head ja teevad hästi süüa. Minu arust on meie koolis hea õppida. Aeg-ajalt õpetajad pahandavad, aga seegi on mõnikord vajalik.
Jasper Jõgi
Siimusti kool, see on ju meie lapsepõlv. Meie koolis on head õpetajad, kes pole ülbed, kuid vajadusel panevad õpilased paika. Mulle meeldib rohuplats kooli taga, seal on saanud kohe väga mitmeid kordi jalgpalli mängida. Kuuma ilmaga on hea kehalise tunnis palli toksida.
Peep Kolberg
Mulle meeldib Siimusti kool juba renoveeritud välimuse poolest. Pärast tunde on võimalik käia tantsu-, muusika-, spordi- ja arvutiringis. Oleme käinud isegi laulu-, ja tantsupeol, kus on alati väga lõbus olnud. Siimusti kooli õpetajad on väga toredad, kui õpilased parasjagu mingit käkki kokku ei keera. Õpilased on ka toredad ja saavad peaaegu alati omavahel hästi läbi.
i
EILI KOITLA
