|
|
Jõgevamaal tegutsev OÜ Sandpit lootis lähiajal saada loa Siimusti III karjäärist liiva kaevandamiseks, sest kõik seadusega ette nähtud toimingud, mis sellele eelnema peavad, olid tehtud. Ootamatult tõstis aga kaevanduse vastu protesti seltskond Siimusti elanikke, kes väitsid, et nemad polnud kaevanduse avamise plaanist kuulnudki. Kaevandamisloa väljaandmise protsessi peatada neil ilmselt siiski ei õnnestu. |
OÜ Sandpit esitas Siimusti III liivakarjääri tarvis kaevandamisloa taotluse juba 2009. aastal. Karjääri keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni otsusega 24. septembril 2010. Järgnesid, nagu seadus ette näeb, KMH programmi avalik väljapanek (30.12.2010-25.01.2011) ja avalik arutelu (25.01.2011) ning OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud KMH aruande avalik väljapanek (13.12.2011-5.01.2012) ja avalik arutelu (5.01.2012).
Nii KMH programmi kui ka aruande avalikustamise ajal oli asjast huvitatutel võimalik nende dokumentide kohta omapoolseid ettepanekuid esitada. Vastavad teated avaldati maakonnalehes Vooremaa (meie lehe 24. jaanuari numbris oli ka KMH aruande avalikustamise koosolekut käsitlev pikem artikkel) ja pandi välja Siimusti bussipeatusse. Karjääri lähemaid naabreid teavitati ka otse nende postkasti saadetud kirjadega. Keskkonnaametnikud eeldasid, et selline teavitus on piisav, siimustilased, kes protesti tõstsid, arvasid, et mitte.
“Mina näiteks kuulsin sellest, et uus karjäär avada kavatsetakse, alles jaanuari lõpus ühel mittetulundusühingutele korraldatud seminaril,” ütles Marika Vaher. “Maakonnalehte kõik ei loe, vallalehes aga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu kohta teadet polnud. Ka bussipeatusse üles pandud teade jäi neil, kes bussiga ei sõida, nägemata. Näiteks kaupluses oleks selle lugejaid kindlasti rohkem olnud.”
Vaheri öeldus oli omajagu tõtt, paraku on vallalehe ilmumistihedus liiga väike selleks, et kõiki vajalikke teateid operatiivselt avaldada. Jõgeva Valla Teataja detsembrinumber ilmus näiteks 10. detsembril (materjalid pidid kindlasti laekunud olema mitu päeva varem), järgmine number ilmus aga alles veebruari alguses. KMH aruande avalikustamise periood jäi just sinna vahele.
Ebameeldivad üllatused
Just Marika Vaher oli see, kes Siimusti külaseltsi poolt teisipäeval kohalikus noortekeskuses korraldatud koosolekul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhatajale Rainis Uigale, Jõgeva vallavanemale Enn Kurele ja OÜ Sandpit juhatajale Märt Maurerile põhiosa küsimusi esitas, olles enne karjääri KMH aruande põhjalikult läbi töötanud.
Näiteks lõikas Vaherile valusalt silma aruandes sisalduv järeldus, et aastakümnete pikkune kaevandamine Siimusti maardla senistes karjäärides pole loodus- ja inimese elukeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldanud.
“Kui mina teiste siimustilastega sel teemal rääkinud olen, siis on nad olnud vägagi nördinud nende ebameeldivate üllatuste üle, mis siinset rahvast loodusesse minnes aeg-ajalt tabavad: kust on jälle mets maha raiutud, kust liiva võetud,” ütles Marika Vaher. “Kui uus karjäär avatakse, pole varsti enam üldse kohta, kuhu metsa jalutama minna. Samas olen mina senini Siimustis elada tahtnud just sellepärast, et olen hinnanud siinset looduslähedast keskkonda.”
KMH aruannet uurides torkas Marika Vaherile silma ka üks vastuolu: ühest küljest on öeldud, et mäeeraldise piiresse jäävaid III kategooria kaitsealuseid taimi on võimalik ümber asustada, teisalt tuleb välja, et enne ümberasustamist tuleb ikkagi tellida ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamus ümberasustamise võimalikkuse kohta.
“Aga mis siis saab, kui ekspert ütleb, et taimi ümber istutada ei saa? Kas siis jääb karjäär avamata või lüüakse kopp ikkagi maasse?” küsis Marika Vaher.
Rainis Uiga kaldus arvama, et taimede ümberistutamise võimatus karjääri avamisele takistuseks ei saa, sest liiva kaevandamise tõttu häviks ainult teatud osa kõnealuste taimede elupaigast, karjäärialast väljaspool saavad taimed rahulikult edasi kasvada. Pealegi on antud juhul tegemist III kategooria kaitsealuste taimedega, mis pole nii haruldased kui näiteks II või I kategooria omad.
Raske peatada
Liivi Tikerberi avaldas muret sellepärast, et uue karjääri avamisega võib kaasneda karjääri vahet süstivate veokite veelgi tihedam liiklemine.
“Siimusti inimesed sõidavad suvel jalgratastega Siimusti-Kaave teed mööda Aidu paisjärve ujuma. Kui kitsavõitu teed tuleb jagada karjääri vahet sõitvate veoautodega, on see päris ohtlik, eriti lastele. Muud veekogu aga siinkandis pole, kus ujumas käia,” ütles Tikerberi.
Liiva väljaveo maht jääb arendaja sõnul siiski enam-vähem senisele tasemele, sest kaevandada on mõtet ainult nii palju, kui tarbitakse.
Rainis Uiga sõnul on kaevandamisloa väljaandmise protsess praegu juba sellises staadiumis, et seda on väga raske peatada.
“Aruanne on seadusega igati kooskõlas ja seadusega kehtestatud ettepanekute tegemise aeg läbi,” ütles Uiga. “Ka siis, kui annaksite mulle siit täna kaasa väga tõsised karjääri avamise vastu kõnelevad argumendid, oleks meil keeruline kaevandamisloa andmisest keelduda. Ka arendajal, kes KMHga seoses juba üksjagu kulutusi teinud, on ju oma õigustatud ootused. Pealegi pole üldsõnalised väited, et kohalike elu saab kaevandamise tõttu häiritud või et seenemets kaob ära, tõsised argumendid.“
“Saame loomulikult aru ka arendajast, Keskkonnaametist ja vallavalitsusest, aga meie asi oli siiski oma arvamus kasvõi nüüdki välja öelda,” tõdes koosoleku lõppedes Marika Vaher. “Ehkki kaevanduse avamist me ilmselt tõesti enam takistada ei suuda, said paljud asjad koosolekul siiski selgeks räägitud. Edaspidi püüame aga silma peal hoida sellel, et ümberkaudsed karjäärialad, kus kaevandamine juba lõppenud, nõuetekohaselt korrastatud saaksid ning puhkamiseks või tervisespordiks sobivaks kujundatuna meile meelepärase funktsiooni leiaksid.”
Allkirju Siimusti III karjääri vastasele avalikule pöördumisele Keskkonnaameti, vallavolikogu ja vallavalitsuse poole kavatsevad Marika Vaher ja mõned teised entusiastid siiski edasi koguda, on neist siis kasu või mitte.
i
RIINA MÄGI
