“Kui Pekingi olümpial oli Jõgevamaal odaviskaja Mihkel Kuke näol “oma mees” olemas, siis miks ei võiks maakond ka Vancouveri talimängudel esindatud olla: nii oleks ju rahval hulga põnevam mänge jälgida,” arvas treener Kalmer Tramm, kui möödunud esmaspäeval koos Eesti suusalootuse Eeri Vahtraga Palamuse vallavanema Urmas Asteliga kohtumas käis.
20-aastase Luualt pärit ja Otepääl Oti Spordiklubis treeniva Eeri Vahtra tunnistas Eesti Suusaliit mulluse hooaja parimaks meesjuunioriks. Kaalukaim tulemus, mis vaekausi tema kasuks kallutas, oli Itaalias Malleses peetud juunioride MMil saadud 15. koht vabatehnikasprindis. Tulemuse väärtust tõstab treeneri arvates asjaolu, et see sai välja sõidetud 1780 m kõrgusel merepinnast.
“Nii kõrgel sõitmiseks peab suusatajal olema hea funktsionaalne ettevalmistus: nõrk suusataja sellistes tingimustes läbi ei löö,” ütles Kalmer Tramm.
2009. aasta suusatamise MMil Liberecis (Tšehhi) ja 2010. aasta taliolümpial Vancouveris (Kanada) suusatajatel tema sõnul hõreda õhuga probleeme ei teki, sest rajad kulgevad 850-900 m peal, 2014. aasta talimängudel Sotšis sõidetakse aga 1500 m kõrgusel ja seal on keskmäestikuettevalmistus oluline. Kõik need suurvõistlused on Eeri Vahtral ja tema treeneril sihikul, lisaks sellele muidugi ka lähim juunioride MM. Sellest, et Eeri juba praegu nn A-klassi tippudega enam-vähem võrdselt sõita jõuab, andis tunnistust augusti keskel Otepääl peetud traditsiooniline rullsuusavõistlus Saku Suverull, kus ta 20 km eraldistardist klassikadistantsil kahekümnendaks tuli, jäädes üheksateistkümnendaks tulnud Jaak Maest maha vaid 9,4 sekundiga ning tehes “pika puuga” (43,2 sekundiga) ära näiteks norralasele Jens Arne Svartedalile.
Koos põhikoondisega
Eesti meessuusatajate järelkasvukoondis, kuhu peale Risto Mägi ja Siim Selise on arvatud ka Eeri Vahtra, harjutabki enamasti koos põhikoondisega. Koos oldi suvel Soomes ja Otepääl, koos ollakse ka 2.-16. septembrini Austria suusakuurordis Ramsaus. Sealsed treeningrajad kulgevad 3000 meetri kõrgusel igilumel.
“Tõusta tuleb kell 6 ja kell 8 tuleb olla rajal: siis saab esimesed ringid veel päris heades tingimustes sõita. Pärastpoole kipub rada päikese käes pehmeks minema,” kirjeldas Kalmer Tramm.
Küsimusele, kas tal suusatamises eeskujusid ka on, vastas Eeri, et konkreetseid mitte. Näiteks kodumaiste kuulsuste Veerpalu ja Mae kogemustest tal palju õppida pole, sest erinevalt neist on tema rohkem vabatehnika mees. Nii tulebki Eeril ja tema treeneril rohkem mujal maailmas ringi vaadata ja uurida, mida teevad prantslased, itaallased ja teised. Üht-teist näeb sealsamas Ramsauski. Seal on Eeril ka tore võimalus kokku saada oma vanema õe Cristeliga, kes seal juba mõnda aega suusainstruktorina töötab ja kaksikuid tütreid kasvatab.
Nii mõnegi probleemi puhul tavatseb Eeri telefonitsi just Cristeliga konsulteerida: tema oskab oma kunagise tippsuusatajakogemuse pealt paljudes asjades hästi kaasa mõelda ja tervisemurede korral head nõu anda: organismid peaksid Eeril ja Cristelil ju üsna sarnased olema.
Tõsi, tervisega on Eeril üsna vähe muret olnud. Ja viimasel ajal on ta ka regulaarselt massööri abi kasutada saanud: tänu sellele on Eeri lihased olnud läbi hooaja heas seisus ja ta on saanud rohkem trenni teha.
Peltonen ja Ilves
Ka tema varustus ei jää konkurentide omale alla: kui teised meie tipud sõidavad Fischeri suuskadega, siis Eerit toetab suuskadega niisama heal tasemel Peltoneni firma.
“Soomlased on Eerit igatahes märganud,” ütles Kalmer Tramm ja tuletas meelde, kui õnnelik oli Kneissli firma 17-aastase Gunde Svaniga seitsmeks aastaks suhteliselt odavalt sõlmitud lepingu üle, kui Svan ühtäkki suurvõistlusi võitma hakkas.
Sellest aastast on Eeri ka Eesti spordirõivatootja Ilves-Extra/ISC ametlik esindaja (samas staatuses on Veerpalugi), kellel on võimalus kaasa rääkida selle firma tootearenduses.
“Nii noore mehe kohta on Eerit päris hästi toetatud,” kinnitas Kalmer Tramm. „Ja eriti tore on, et tema tegemistele on õla alla pannud ka koduvald ja mitu Jõgevamaa firmat.”
Kodunt Eeri puhul kõik alguse on saanudki.
“Sündinuks ma teise peresse, siis ma ilmselt ei suusataks,” arvas Eeri ise.
Emaga trennis kaasas käima hakkas ta juba õige tillukesena ning kuni Audentese spordikooli Otepää filiaali minekuni treeniski ta ema ja isa juhendamisel. Sellist aega, mil ta trenni teinud poleks, ta ei mäletagi, nii et tööd tegema ja pidevalt pingutama on ta harjunud. Nüüd, mil Audentese spordikool läbi ja edasiõppimisplaane veel pole, jääb Eeril ka aega täie jõuga treenimisele pühenduda.
“Vancouveri olümpiamängud jäävad Veerpalule ja Maele viimasteks, heal juhul osalevad ehk ka 2011. aasta Oslo MMil, aga siis peab keegi nende asemele astuma,” ütles Kalmer Tramm.
Selleks, et tippudega võidu sõita, tuleb ka nendega võrdselt treenida. Tänavu ulatub Eeri treeningkilomeetrite arv 9000 kanti välja, aga mõned tuhanded oleks sellele veel lisada vaja. Kalmer Trammi sõnul on Andrus Veerpalu oma karjääri jooksul juba, piltlikult öeldes, tiiru ümber maakera teinud. Tundus, et Eeri Vahtra on samaks valmis.
RIINA MÄGI
