Iseendaga olemise hetkedest jäävad tavaliselt märgid vaid inimese hinge. Signe Ott on selliseid hetki jäädvustanud ka maalidele. Näitus, mille ta kaks nädalat tagasi Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis avas, kannabki pealkirja “Iseendaga”.
Kaheksateist näitusetööd on enamasti akvarellitehnikas, kuid nende hulgast leiab siiski ka ühe akrüül- ja kaks pastellmaali. Üldistades võib öelda, et näituse keskseks tegelaseks on naine: kord rõivastega, kord rõivasteta, kord ingli-, kord liblikatiibadega, kord tiibadeta, ent ikkagi salapärasena. Naised piltidel mõjuvad ühtaegu kaitsetute ja kaitstutena, kusjuures kaitsjaks on nende endi sisemine jõud.
“Mind sunnivadki pintslit kätte võtma hetked, mil olen üksnes iseendaga,” ütles Signe Ott. “Mind inspireerib vaikus. Ka mullune ilus sügis innustas maalima. Kolm näitusetööd on inspireeritud aga minu 21-aastasest tütrest. “Naeratus” kujutabki endast tema portreed, näituse ainus akrüülmaal “Merest sündinud” on tehtud talle kingituseks.”
Omapäi ja juhendajaga
Näituselt leiab ka mõned lillemaalid. Roosidega pildi maalis ta kingituseks saadud roosikimbu järgi, moonipildi sõbranna tehtud foto järgi.
“Olime koos Alatskivil joogalaagris ja imetlesime seal kasvanud moone. Sõbranna jäädvustas need fotole ja saatis mulle. Näituse avamisele tulles tundis ta pildi kohe ära,” ütles kunstnik.
Ühel pastellmaalil on ta kujutanud aga oma neljajalgset sõpra — valget kassi, kes armastab end valguse kätte sättida. Seegi pilt on maalitud natuurist ning avab päris hästi kassi soojust, valgust, mõnu ja mugavust otsivat loomust.
Viimased kümmekond aastat on Signe Ott tegutsenud massöörina, enne seda töötas ta floristina lillepoes. Kunstiga on ta tegelnud nii omapäi kui ka juhendajate käe all. Jõgeva kunstikooli avatud stuudios sai ta õpetust Elita Järvelalt. Lisaks sellele on ta käinud ühe trimestri Tartu Kõrgema Kunstikooli tasulises õppes akti- ja portreemaalimist tudeerimas ning Tartu Ülikooli avatud ülikoolis akvarellitehnikat omandamas.
“Olengi püüdnud õpetajaid vahetada, et mitte liigselt kellegagi “ühte nägu” minna,” tunnistas ta.
Emotsionaalsed ja siirad
Käesoleva näituse tööd on Signe maalinud siiski päris omal käel. Tõsine kunstiasjatundja oskaks autorile ilmselt nii mõndagi ette heita: akvarellikihi liigset paksust, kirjuvõitu koloriiti ja kompositsiooni ning temaatilist magusust näiteks. Samas on kindlasti ka neid, kellele need pildid oma emotsionaalsuse ja siirusega väga hinge lähevad. Inimene ja tema hingeasjad ongi Signe jaoks väga tähtsad. Ka oma tööd tehes suhtleb ta ju inimestega ning uurib neid hingetasandini välja. Inimene on tema jaoks kõige huvipakkuvam ja uurimisväärsem elusobjekt.
“Iseendaga” on Signe Otti kolmas isikunäitus. Esimese näituse pani ta omal algatusel üles Jõgeva perearstide Sirje Järvesaare, Tiia Läti ja Terje Pruusi ühisesse ooteruumi (seal on tema eeskujul nüüd üles astunud mõned teisedki harrastuskunstnikud), teise Tartusse Loov galeriisse.
Signe Otti loominguga on tuttavad ka tema kui massööri kliendid: salongis Indigo Inglid, kus ta tegutseb, on tema tööd pidevalt üleval.
“Vahetan neid aeg-ajalt, et klientidel huvitavam oleks,” ütles ta.
Jõgeva linnaraamatukokku jääb tema näitus üles 15. veebruarini.
Veaparandus
Vooremaa 17. jaanuari numbri tagaküljel ilmunud Riina Mägi loosse “Kalevipoja lood said pildiraamatuks” sattus autori süül eksitav viga: Kalevipoja muuseumi juhataja nimi ei ole mitte Ulvi Nool, nagu seal kirjas, vaid Ulvi Tamm. Autor palub asjaosaliselt ja lugejatelt vabandust!
i
RIINA MÄGI
