Viimastel aastatel on järsult suurenenud sigarettide salakaubavedu ELi üle idapiiri. EL finantshuvide kaitsmise eest vastutava volinikuna olen väga mures, sest tubakatoodete salakaubanduse tõttu jäävad ELi eelarvesse laekumata tohutud summad. Praegu ulatuvad need hinnanguliselt 10 miljardi euroni aastas. Lõppkokkuvõttes tähendab see kaotus väiksemaid investeeringuid sellistesse elutähtsatesse teenustesse nagu tervishoid, haridus ja taristud. Kuritegelikele rühmitustele toob sigarettide võltsimine ja salakaubandus suurt tulu, kuid suitsetajad, kes ostavad odava sigaretipaki, ei pruugi teada, et nad teenivad tulu kurjategijatele. Tuletan meelde igaühele, kes tunneb kiusatust osta midagi salakaubamüüjalt: te varastate iseenda taskust. Te ei tea ka, kus need sigaretid on toodetud ja millisesse ohtu te seate oma tervise.
Käesoleva aasta juunis tegin ma ettepaneku rakendada koos liikmesriikide ja idapoolsete naaberriikidega ellu tegevuskava, et teha lõpp sigarettide ja alkoholi salakaubandusele EL idapiiril.
Palju salasigarette jõuab kõrgelt maksustatud turgudele Ühendkuningriiki, Iirimaale ja Saksamaale, kuid oluline osa müüakse ka ELi piirialadel kohalikul turul. Kiusatus osta mustalt turult odavaid sigarette toob kaasa tubakasõltuvuse leviku haavatavates elanikkonnarühmades, eriti noorte hulgas. Kõrgekvaliteedilised sigaretid maksavad Iirimaal umbes 8,55 eurot pakk, kuid Moldovas ainult 1,05 eurot. Ühes ELi idapoolses naaberriigis võib paki “odavaid valgeid” osta isegi 20 sendi eest. Selline suur kasumimarginaal on võrreldav narkootikumide müügist saadavaga, kuid karistused on palju kergemad.
Salakaubavedajad keskendavad oma tegevuse riikidesse, kus kontroll on leebe, tolliametnikud korrumpeerunud ja karistused kõige väiksemad. Idapiiri taristu ja seadmed kannatavad seaduselünkade ja puudujääkide all. Meie suutlikkust ära hoida salakaubandus ja püüda kinni kurjategijad kahjustab ebapiisav teabevahetus piirkonnas nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selge on see, et kõigi nende probleemidega tuleb tegelda.
Seepärast on võitlus salakaubanduse, eriti salasigarettide sissetoomise vastu sellistest naaberriikidest nagu Venemaa, Ukraina, Moldova ja Valgevene saanud Euroopa Komisjoni jaoks esmatähtsaks ülesandeks. Meil on vaja leida terviklik lahendus koos ELi liikmesriikide ja idapoolsete naaberriikidega.
ELi tegevuskavas on rida konkreetseid meetmeid, mille rakendamine aitab meil salakaubavedajatest jagu saada. Nende hulgas on näiteks piiripunktidesse uusimate seadmete (skannerid, automaatse tuvastamise ja pimedas nägemise seadmed) paigutamine. Salakaubavedajatele ühesuguste sanktsioonide ja trahvide määramine kõigis liikmesriikides vähendab võimalusi otsida salakaubanduseks leebemate karistusmääradega riike. ELi ja naaberriikide tubakatoodete aktsiisimäärade erinevuse järkjärguline vähendamine aitab samuti salakaubaveo katseid peatada.
Meil on kergem salakaubanduse vastu võidelda, kui teeme tihedat koostööd kolmandate riikidega. See on olulisim prioriteet tollikoostöö strateegilises raamistikus, mis on Venemaaga juba kokku lepitud. Samas valdkonnas käib töö ka Ukraina, Moldova ja Valgevenega.
Eestil on selle probleemiga võitlemisele kaasaaitamises samuti oluline roll. Inimesed peavad hakkama järele mõtlema, enne kui ostavad võlts- ja salasigarette – musta turu toetamine ei too pikemas perspektiivis midagi head.
i
ALGIRDAS ŠEMETA, Euroopa Komisjoni volinik pettusevastase võitluse, maksunduse ja tolliliidu küsimustes
