Kureoja sigalakompleksi lähedal elavad inimesed on väga tõsiselt mures põhjavee kvaliteedi pärast, sest juba praegu pole nende kaevude vesi toiduks kõlblik.
Sigalakompleksist linnulennult kilomeetri kaugusel elav Aivar Kivi ütles, et nende pere ostab juba ammu joogivee poest, sest kaevuvesi ei ole puhta maitsega.
Kureojalt umbes kolme kilomeetri kaugusel elav pere, kel puurkaev, ostab samuti joogivett poest. Aeg-ajalt on puurkaevust saadav vesi päris normaalne, kuid mõnikord lööb välja vastiku haisu. Ka on sellel veel väga suur rauasisaldus.
Üksi proove tellida ei suuda
Sigalakompleksist linnulennult paari kilomeetri kaugusel tegutseva Härjanurme kalatalu peremehe Aarne Liivi sõnul olid mullu nende talus vee kvaliteediga tõsised probleemid, sest ammooniumisisaldus oli väga suur. Virtsavesi, mis sigala lähedalt kraavidest Kureojja voolab, jõuab ka Pedja jõkke ning võib lisaveevõtukohtadest jõuda kalakasvandusse.
Liiv on vett küll uurida lasknud, kuid et seda pole tehtud taadeldud mõõteriistadega, ei võeta neid numbreid tõena. Keskkonnauuringute laborilt vee koostise määramise tellimine maksab mitusada eurot ja ühele ettevõtjale käib sellise summa pidev maksmine üle jõu.
Virtsa mõju põhjaveele on Liivi sõnul kindlasti olemas. Tema kinnitusel on tegemist pikaajalise protsessiga. Kui võimalik reostus on ükskord juba põhjavette jõudnud, on hilja midagi ette võtta, sest põhjavesi on taastumatu maavara.
Puurmani vallavolikogu liikmena on Aarne Liiv teavitanud Kureoja sigalakompleksi lähedal elavate inimeste probleemidest ka teisi vallavolikogu liikmeid. Kureoja jääb Puurmani valla ääremaadele, osa sigalate lähedal elavaid peresid jääb Jõgeva valla territooriumile.
Farmil pole põllumaid
Kureoja sigalakompleksi näol on tegemist Euroopa mõistes väga suure farmiga, mille ümber pole omanikul ühtegi põllulappi. Kui Kureoja farmikompleks osaühingule Markilo erastati, siin sinna juurde põllumaid ei mõõdetud. Kuhu täpselt farmist sõnnikut veetakse ja kui palju, ei õnnestunud teada saada.
Keskkonnainspektsiooni teatel peab loomapidaja, kellel ei ole endal piisaval hulgal maad, praegu Eestis kehtiva korra kohaselt omama kehtivat lepingut sõnniku müümiseks.
Umbes poolteise kilomeetri kaugusel sigalatest, Väljaotsa külas elav Taivo Lepik ütles, et kui tuul on farmi poolt, on külas pidevalt tunda tugevat seasõnniku haisu.
Kureoja farmist linnulennult kilomeetri kaugusel Pakaste külas elava Virve Petersoni sõnul on nemad samuti pidevalt lämmatava haisuga hädas. Pere ei saa suvelgi aknaid lahti hoida, sest siis pole võimalik enam ka toas hingata, kui sõnnikuvedu käib. Suvel õues istuda pole sellel perel just lihtne, sest ühel hetkel, kui tuul suunda muudab, võib tulla haisurünnak, nii et peab tuppa põgenema. „Kas meil polegi õigust õues olla,” küsis naine.
Ka umbes kolme kilomeetri kaugusele jääva Siimusti asula elanikud on tundnud aeg-ajalt ülitugevat seasõnnikuhaisu, millest on teavitatud ka keskkonnainspektsiooni valvetelefonile. </span>
Meetripaksune kiht neljale hektarile
Praegu on Kureoja farmil luba pidada seitset tuhandet siga. See tähendab, et aastas käib kombinaadist läbi umbes 20 000 siga, üks siga on Kureojal kuni neli kuud. Farmi tuuakse põrsad poolteise kuni kahe kuu vanuselt ning nad lähevad minema umbes pooleaastaste nuumikutena.
Tänavu kevadel algatati keskkonnamõjude hindamine, et suurendada Kureojal edaspidi seakohtade arvu kolm korda ehk kuni 20 000 seani. Seega hakkab farmist edaspidi läbi käima kuni 60 000 siga aastas. Asjatundjate hinnangul toodab üks siga elu jooksul umbes 0,7 tonni sõnnikut, järelikult hakkab Kureojal edaspidi tekkima ligikaudu 40 000 tonni sõnnikut aastas. Piltlikult öeldes saaks sellest meetripaksuse sõnnikuga katta neli hektarit maad. Enamik põlde, kuhu saaks Kureoja sõnniku laotada, on nitraaditundlikul alal. Seal olid ülikarmid nõuded, mida uue veeseadusega veelgi karmistati.
Laienduse keskkonnamõjude hindamise programm on heaks kiidetud tänavu 15. mail. Praegu on ekspertidel käsil aruande koostamine.
Firmalt Markilo ei õnnestunud lehe trükkimineku ajaks kommentaare saada.
i
HELVE LAASIK
