Sigade kasvatamist Eestis otseselt ei toetata

 

Mitmed seakasvatajad pole rahul praeguse olukorraga, kus Eestis puuduvad  otsesed toetused selle põllumajandusharu arendamiseks. Siiski on neil võimalik teatud tingimustel taotleda maaelu investeeringutoetusi ja muudki abi.

Põltsamaa valla  firma, osaühingu Vitsjärve Peekon juhataja Enn Tõrvand väljendas pahameelt, et seakasvatusele pole Eestis praegu mingit toetust ette nähtud. 

Kasvatavad ise teravilja ja rapsi

“Selles suhtes on olukord täiesti null. Vastav kord on teadaolevalt kehtestatud Euroopa Liidu direktiividega, põhjenduseks tuuakse seakasvatuse kiiret käivet. Võiks ju maksta emisetoetust, kuid võimalusi ei pakuta ka selle taotlemiseks. Lehmapidamist ja teraviljakasvatust soodustatakse, kuid seakasvatajad on justkui ära unustatud. See mõjub meie põllumajandusettevõtlusele omajagu  raskendavalt,” nentis ta.

Tõrvandi sõnul tuleb Vitsjärve Peekon OÜ olukorrale mõneti kasuks, et nad kasvatavad ise teravilja ja rapsi sigadele söödaks.  “Kui peaks aga piirduma ostetud jõusöödaga, siis polekski võimalik sigu pidada,” märkis ta. 

Laht loodab põllumajandusministrile

Põllumajandusettevõtja Urmas Laht märkis, et Euroopas peaksid kõik tootmisharud olema võrdselt toetatud. “Eestis on piimatootjaid rohkem kui lihatootjaid, mis on tekitanud olukorra, kus piimatootmine on eelistatud tootmisharu. Selles ei saa kedagi teist süüdistada kui meie oma riigi põllumeeste esindajaid, kes eelkõige on seisnud oma isiklike ettevõtete hea käekäigu eest ja jätnud tagaplaanile kogu maaettevõtluse mitmekesistamise toetamise. Praegusel põllumajandusministril Helir-Valdor Seederil on arusaam, et maaelu tuleks mitmekesistada. Tänu sellele on tekkimas lootus, et suuremat tähelepanu hakatakse pöörama ka teistele valdkondadele peale piima ja teravilja tootmise,” tõdes ta.

i
Nii Lääne-Virumaal kui Jõgevamaal seafarme omava osaühingu Markilo juhataja Urmas Laht lisas, et kuigi Eesti seakasvatajad ei saa otsetoetusi sealiha tootmiseks, on neil võimalik saada investeeringutoetusi farmide vastavusse viimiseks sigade heaolu ja keskkonnanõuetega. “Ühe ettevõtte kohta võib toetus olla kuni seitse ja pool miljonit krooni. See on ligikaudu 50 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 40 protsenti investeeringu maksumusest. Selle summa saamiseks on aga tarvis täita hulgaliselt kriteeriume, et tõestada ettevõtte jätkusuutlikkust. Paljudel tekib keerulises majandusolukorras nende nõuete täitmisega seoses hulgaliselt küsitavusi. Sellisel juhul võib selguda, et ettevõte ei olegi Euroopa Liidu eelarveperioodil ehk viie aasta jooksul abikõlbulik.”

Urmas Laht ütles, et Markilo on kasutanud investeerimiseks  pankade ja Euroopa Liidu  tugifondide vahendeid ja ettevõtte omavahendeid. 

Selgitused PRIA-st

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et kui seakasvataja kasutab ise põllumajandusmaad ja kasvatab ise loomadele söödavilja, siis saab ta taotleda pindalapõhiseid toetusi samasugustel tingimustel nagu teisedki maakasutajad.

“Seakasvatajatele on põhimõtteliselt kättesaadavad ka mitmesugused maaelu investeeringutoetused, kuid iga meetme puhul on kindlad tingimused, millele ettevõtja peab vastama. Samuti on sätestatud, millised tööd on abikõlbulikud ja missugused on piirmäärad ning kohustuslik omaosaluse osakaal.”

Sarv- Kaasik nimetas ka meetmeid, mis võiksid seakasvatajatele otseselt kasuks olla. Nendeks on loomakasvatuse nõuandetoetus, loomakasvatusehitiste investeeringutoetus, loomakasvatuse noore ettevõtja toetus  (makstakse kuni 40-aastastele põllumajandusettevõtjatele). Kaudsemaks meetmeks on koolituse toetus koolituste korraldamiseks ja õppematerjalide muretsemiseks. Turundustoetus võimaldab aga korralda turu-uuringuid, osaleda  messidel jne.

Toetused, mida võiks taotleda seakasvataja

*Pindalapõhised toetused, kui kasvatab ise loomadele söödavilja

*Maaelu investeeringutoetused, kuid iga meetme puhul on kindlad tingimused, millele ettevõtja peab vastama

*Meetmed, mis võiksid otseselt kasuks olla seakasvatajatele ehk loomakasvatuse nõuandetoetus

*Loomakasvatusehitiste investeeringutoetus

*Loomakasvatuse noore ettevõtja toetus, mida makstakse kuni 40-aastastele põllumajandusettevõtjatele

*Kaudsemaks meetmeks on koolituse toetus koolituste korraldamiseks ja õppematerjalide muretsemiseks

*Turundustoetus võimaldab aga korralda turu-uuringuid, osaleda  messidel jne.

Allikas:PRIA

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus